Kristina Potapova: millega tegelevad Venemaa finantseeritud organisatsioonid Euroopa Liidus?

Kristina Potapova Foto: Erakogu

Kremli mõjusfäär, mille siht on muuta avalikku arvamust Euroopas ja sellega mõjutada Euroopa välis- ja sisepoliitikat, on viimastel aastatel kasvanud ja tugevnenud, kirjutab Wilfried Martensi Euroopa uuringute keskuse hiljuti avaldatud analüüsi «Karu lambanahas» üks kaasautoreid, infosõja ekspert Kristina Potapova.

Venemaa ametlikud ja mitteametlikud pingutused mõjutada Euroopa ühiskonda ja otsuselangetajaid valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade kaudu langevad kokku läänes aset leidva mässuga eliidi vastu. Ühendkuningriigi referendum Euroopa Liidust lahkumise üle, populist Donald Trumpi esiletõus Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel ja euroskeptiliste parteide populaarsus Poolas, Prantsusmaal ja teistes riikides – kõigil neil on sarnane muster, mis räägib rahulolematusest demokraatlike süsteemidega.

Venemaa kasutab ära lääne demokraatia nõrkust ja populistlikku mässu Euroopas ja Ühendriikides. Venemaa rahastatud organisatsioonid sobivad suurepäraselt Kremli välispoliitiliseks tööriistaks. Kreml vastandab end Euroopa projektile ja pakub selle asemel Vene maailma kontseptsiooni, kus inimõigused ja demokraatlikud väärtused ei ole riigi huvidest olulisemad. Kreml pakub «traditsioonilisi väärtusi» ja «tugevat liidrit» vastukaaluks väidetavalt nõrkadele lääne poliitikutele. Selline tegevus, mis külvab lahkhelisid ja kahtlusi Euroopa kodanikes, viib stabiilsuse vähenemiseni ja kodanikuühiskonna lagunemiseni ning õõnestab usaldust valitsuste vastu.

Rahastamise läbipaistmatus ja hägune piir mõttekodade ja valitsuse heaks töötavate lobiorganisatsioonide vahel aitab Kremlil ELis oma sihte saavutada. Iga Venemaa finantseeritud organisatsioon järgib omaenda meetodit ja strateegiat, et aidata kaasa Venemaa välispoliitilistele eesmärkidele, sõltuvalt valdkonnast ja piirkonnast, kus ta tegutseb.