Nils Niitra: inimene ei ole kalts

Nils Niitra
, Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nils Niitra
Nils Niitra Foto: Sille Annuk

Minu ajakirjanikukõrvad on kuulnud nii mõndagi ja pole just palju asju, mis veel vihastada suudaks. Aga pärast Kuusalu valla elaniku Tom Valneri jutu ärakuulamist olin üle pika aja tõeliselt vihane. Lausa nii vihane, et eelistasin objektiivsuse huvides (loe lk 5) loo läbikirjutamisele Valneri ja Eesti Energia otsetekste.


Mind ei huvita, mida ja kellega koos Eesti Energia Jordaanias kaevandab, vaid see, mida nad teevad kodus oma inimestega. Ja siin lõhuvad EE vananenud liinid ja alajaamad inimestel elektriseadmeid ja meie rahvuslik ettevõte käitub seejuures nagu pätt, kes ajab tehtut tagasi.

Ta teatab kahel korral, et ei olnud süüdi, ning loodab nähtavasti, et tavaline inimene väsib oma donkihhotlikust võitlusest. Ta jooksutab inimest paberite pärast mööda linna edasi-tagasi ja mina ei oska seda kõike nimetada millekski muuks kui lollitamiseks. Ta varjab inimese eest asjassepuutuvaid dokumente ja maksab lõpuks välja hüvitise, mille naeruväärsust ei vaevu inimesele isegi mitte selgitama.

Tom Valneril on neli toredat last ja ta on tahtnud seni elada oma kodumaal, ehkki siin peab leiva väljateenimiseks palju rohkem vaeva nägema. Aga tema lapsed näevad kõrvalt, mismoodi vanemad peavad võitlust võimu ja jõu tuuleveskitega, ja midagi sellest kõigest jääb neile sisse. Kas nad tulevikus usuvad sellesse riiki? Kas nad üldse jäävad siia?

Ootan strateegiliselt riigiettevõttelt väärikust. Usun, et asjad käivad sootuks teisiti neis riikides, kus inimest ei lollitata ega kohelda jõupositsioonilt nagu viimast kaltsu. Eesti Energia kasum ei oleks märkimisväärselt väiksem, kui ta salgamise asemel võtaks enda vead väärikalt omaks ja maksaks tehtud kahju viivitamatult kinni. Aga selle asemel otsib ta teab kust rikkiläinud masinate kasutatud analoogide hindu ja maksab peaaegu aasta hiljem absurdse summa.

Sandor Liive! Tulge nüüd palun sealt Jordaaniast maa peale tagasi, istuge oma autosse, sõitke poodi ja ostke üks uus sügavkülmik. Rahakotti varuge mõnedsajad eurod, mis moodustavad uue õhksoojuspumba tegeliku maksumuse ja praeguseks kompenseeritud 519 euro vahe. Siis sõitke Kuusalu valla Parksi küla Kaeraaia tallu, aidake peremehel külmik majja tõsta ja pange raha talle peo peale. Palk oli teil ju mullu üle kahe miljoni krooni, nii et selle raha peaksite leidma.

Vabandage pererahva ees ja lubage neile, et EE muudab oma arusaamu kahjude hüvitamisest. Võib-olla korvab see materiaalse ning moraalse kahju, mida teie ettevõte on oma kliendile valmistanud. Postimees on valmis saatma fotograafi kohapeale teie patukahetsust jäädvustama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles