/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
/nginx/o/2011/01/28/506540t1h6260.jpg)
Enesetaputerroristi korraldatud veretöö Moskva Domodedovo rahvusvahelise lennujaama saabuvate lendude alal tekitas mitmesuguseid emotsioone ja tõstatas küsimusi.
Domodedovo nimetu inimpea
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teeb viha ja samas tekitab nõutust, kui ekstreemsusi mitte pelgav inimene otsustab siit ilmast lahkuda koos kümnete teistega. Kusjuures tegemist ei ole mingi äärmusliku ususekti ühisotsusega väidetava maailmalõpu eel.
Milles olid küll süüdi need 35 inimest, kes 24. jaanuaril viibisid lennujaamas ja kelle lõpp kujunes nii jubedalt ebaõiglaseks? Ja milles on süüdi sajad eri rahvusest inimesed, keda lähedase kaotuse tõttu tabas nüüd südamevalu ja lein?
Peaaegu nädal pärast terroriakti otsitakse Venemaal endiselt väga pingsalt nime lennujaamast leitud inimpeale. Meediasse jõudnud informatsiooni järgi viivad jäljed rahutusse Taga-Kaukaasiasse. Vene Föderatsioonis aset leidvaid sündmusi jälgivatele inimestele see ilmselt üllatust ei valmistanud. Tegelikult tundus, et on vaid aja küsimus, millal nn Kaukaasia-kaart välja käiakse.
Vaatamata verise pea põhjal koostatud fotorobotile pole uurijatel avalikkuse rahustamiseks seni midagi konkreetset ette näidata. Venemaa juhtkond eesotsas president Dmitri Medvedeviga on esialgu käitunud etteaimatavalt – oma koha on kaotanud mitu transpordisüsteemis julgeoleku eest vastutanud tippjuhti. Riigipea ähvarduse järgi ei jää need kaadrimuudatused viimaseks.
USA ajakiri Foreign Policy kirjutas, et vallandamine tuleb Vene juhtidel hästi välja ja pealegi on see kiire, lihtne ja odav. Mida teevad aga riigijuhid ja valitsus selleks, et Moskva enam kui kümme miljonit elanikku ja Venemaa pealinna külastavad turistid saaksid end turvaliselt tunda, pole selge.
Kindel on, et julgeoleku tagamiseks ei piisa miilitsa ümbernimetamisest politseiks ja uute vormirõivaste õmblemisest korravalvuritele.
Mullu märtsis sai Moskva šoki, kui Lubjanka ja Park Kulturõ metroojaamas plahvatasid hommikusel tipptunnil kaks pommi ning hukkus ligi 40 inimest. Kahe naisterroristi käitumine tekitas õõvastust ja juhtunu tõsiduse tõttu tekkis lootus, et suurriik astub kindlaid ja tõhusaid samme tavainimeste elu kaitsmiseks.
Pärast ligi kümne kuu pikkust pausi tuli taas mängu suitsiiditerrorist ja jälle oli hulgaliselt ohvreid.
Rahvarohke metroo asemel tegutses ta seekord reisijaist tulvil lennujaamas. Kas nüüd võtavad Vene liidrid lõpuks midagi tulemuslikku ette või tuleb pärast mõningat vaikust karta järjekordset terrorirünnakut?
Venemaa pealinnas on ju veel kohti, kus teatud kellaaegadel või kuupäevadel koguneb tuhandeid inimesi, kellel kõigil on aga õigus turvalisele argipäevale.