Ettepanekud muuta vanemapuhkuse ja hüvitiste süsteemi on ühiskonnas oodatud ja teretulnud. Vajaduse selleks tingib elu ise – töö- ja peresuhete üldine muutumine, levinud stereotüüpsete hoiakute taandumise mõjud jne. Millised saavad muudatused olema, tuleb veel arutada, kuid praegu välja käidud ideed on kindlasti samm õiges suunas.
Vananeva rahvastiku, vähese sündide arvu ja ka väljarände tingimustes on meie rahvaarv tõsine murekoht. Muidugi tuleb positiivse iibe saavutamiseks tegeleda ka tervena elatud aastate pikendamisega ning siin ongi olukord pidevalt paranenud. Kuid sündimust ei korva miski, seepärast tulebki astuda 25–40-aastastele suunatud poliitilisi samme, et noored inimesed saaksid end harida, teha karjääri ja samal ajal sünniks sellistesse peredesse ka rohkem lapsi.