FOTO: SCANPIX

Rahvusarhiivi teadus- ja publitseerimisbüroo peaspetsialist-teadur Tiit Noormets toob ajakirja Tuna tänavuses 2. numbris välja Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei maakonnakomiteede informatsioonid keskkomiteele rahva meeleolust aastatel 1946–1949.

Pealkirjas nimetatud dokumente ehk ühte kindlat meie lähiajaloo arhiiviallikate liiki on Tuna tutvustanud ka varem. Need nn parteiinformatsioonid olid mitmekesise sisuga, nende põhimahu moodustasid küll parteilis-riiklike ürituste ettevalmistamine, läbiviimine ja tulemused, kuid valgustamist leidsid ka paljud muud küsimused ning viimaste hulgas ulatuslikumalt rahva poliitilised meeleolud. Need ei ole siiski mingil moel võrreldavad tänapäevaste sotsioloogiliste uuringute või marketingiküsitlustega.

5. juulil 1946 saadetud EK(b)P Saaremaa komitee informatsioonis nr. 32 kirjutas informaator Plank: «... on informatsiooni andmine parteiorganisaatorite poolt eriti halb. Veel halvem on aga olukord kohtadelt antava informatsiooni väärtusega, olles üldsõnalised, sisult väheväärtuslikud ja püütakse ühe leheküljega üldsõnaliselt käsitada ajavahemikul valla territooriumil toimunud kõiki sündmusi. Informatsioon saabub suure hilinemisega, ei pöörata tähelepanu rahva meeleolule ega rahva poolt ülestõstetud küsimustele ja ettepanekutele, samuti nõukogude ja parteitööle.»

Niisugusest karmist hinnangust hoolimata olid eri aegadel ja maakondades koostatud informatsioonid muidugi erineva väärtusega. Sealsamas Saaremaal hakati näiteks samal aastal informatsioonidesse kirja panema kõiki küsimusi, mida esitati tollases propagandatöös kasutatud küsimuste ja vastuste õhtutel ning teistel rahvakoosolekutel (need küsimused on mentaalajaloo allikana märksa väärtuslikumad kui siin publitseeritud informatsioonid rahva meeleolu kohta, kuid oma mahukuselt peavad ootama eraldi käsitlemist Tuna veergudel.

Suurem väärtus on aga informatsioonides arvukalt jäädvustatud värvikates seikades ja ütlustes, mis sellisena meie ajaloopilti lihtsalt elavdavad. Rahva meeleolude jälgimise, fikseerimise ja poliitilisele juhtkonnale edastamisega on ikka ja igal pool tegelenud ka riikide julgeolekuteenistused (mida demokraatlikum riik, seda vähem ja vastupidi – mida totalitaarsem riik, seda rohkem).

Kurikuulsa mainega NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, üldtuntud oma venekeelse nimetuse lühendiga KGB, ja selle mitmenimelised eelkäijad sellega vähemalt siin vaadeldaval perioodil pidevalt ja üldiselt siiski ei tegelenud, piirdudes enamasti rahva reaktsiooni registreerimisega erakordsete sündmuste puhul (nagu näiteks riigijuhi surm).

Meie ajalooallikatest on aga ka teistsugune näide – Saksa okupatsiooni ajal Eesti Julgeolekupolitsei teostas, tänapäevaselt öeldes, meeleolu seiret pidevalt ja üldiselt ning salvestas seda objektiivselt.

Informatsioon nr. 51 Saare maakonnast, 5.11.1946

I. Rahva meeleolust sm. I. V. Stalini vastuste puhul hr. Hugh Bailey 23. okt. esitatud küsimustele.

30. okt. kesklehtedes, kus oli avaldatud sm. I. V. Stalini vastused Ameerika United Pressi agentuuri presidendi küsimustele, jõudsid Saare maakonna keskusse Kuressaares kätte ainult 1. nov. ja maale vast 2.–3. nov., mistõttu ei ole sellega tutvunud veel kogu elanikkond.

Kuressaares võeti vastu sm. Stalini poolt antud vastused suure rahuldustundega ja üldiselt rahva meeleolule ei ole see avaldanud märgatavat elevust.

Küsimusi, millele rahva poolt nõutakse selgitust, on: «Mikspärast Ameerika pakub N-Liidule laenu?»

«Kas on õige, mida sm. Stalin ütles, et meil ei ole aatomi pommi. Kui seda meil ei oleks, siis sm. Stalin oleks kindlasti vastanud diplomaatlikumalt?»

«Millega on seletatav, et neljanda viisaastaku plaanis on ettenähtud sõjaajal purustatud rajoonide täielik taastamine, praegu aga sm. Stalin ütleb, et laastatud rajoonide taastamiseks läheb kuus või seitse aastat, kui mitte rohkem?»

«Mida sm. Stalin mõtleb sellega, kui ta ütleb, et Saksamaal tuleb jalule seada mitte ainult majanduslik, vaid ka poliitiline ühtsus?»

Maa osas on sm. Stalini vastuste läbitöötamine käsil kõigis agit.-kollektiivide, mis tõotab anda huvitavaid küsimusi, mille kohta puudub praegu ülevaade.

II. Bandiitliku ja rahvavaenulise elemendi tegevusest.

Viimasel ajal on esinenud maakonnas bandiitide poolt terrori akte nõukogude aktiivi vastu. Nii 03. okt. 1946. a. lasti maha enda kodu lähedal Pihtla vallas Liiva-Putla külas õhtul põllult koju minnes rahvakaitse liige sm. Lembit Kuusk, kes elas koos emaga. Tapetu majast rööviti ära ühtlasi ka temale kuuluvad riided, dokumendid ja kõik raha. Olemasolevail andmeil on mõrvariks metsas varjaja ja praegu aktiivselt tegutsev bandiit Ilp enda grupiga (3 meheline grupp).

Sm. Kuuse matused toimusid 6. oktoobril 1946. a., millest võttis osa üle 60 inimese ja kohalik rahvakaitse rühma koosseis. Maakonna Komitee poolt oli kohal propagandist Kald.

Sama bandiitide grupi poolt 12. okt. õhtul Kaarma vallas Kaubi küla volinik sm. Ossia Vagal löödi tuppa tungides automaadi päraga hambad sisse ja viidi tema õel ära kõik riidevarustus, sundides meest ära lõhkuma enda elamu lage, et otsida relva.

Samuti on äraviidud Kaarmal külanõukogust telefon ja hävitatud paberid, hoides kogu ümbruskonda enda terrori all.

Ühtlasi ilmneb nähte, kus rahvavaenulise elemendi poolt antakse nõukogude vastaseid porrogi sisuga telefonogramme. Nii 22. sept. kella 14.00 paiku anti maakonna T/komiteele telefonogramm nr. 101, mis pidi edasi antama Ministrite Nõukogust ja mille sisu oli selles, et kästi kõik vallalised naiskodanikud, kes on 17–32 a. vanad, end perekonnaseisu ametis registreerida, kus olevat juba meeste kohta olemas eluloo kirjeldused ja fotod, kellega tuleb sigitusse astuda, et NL praeguse madala rahvastiku juures täita sigitamisplaani ja saavutada 1948. aastaks kõigil naistel 1–2 last. Allkiri – Karukell.

Umbes sama sisuga telefonogrammi sai Kärla valla T/komitee 4. oktoobril, mis oli järgmine:

Kõigile valla T/k esimeestele ja abimaksuinspektoritele.

Teatada kõigile külavolinikele ringkirjaliselt, et nad oma külas elunevatele naiskodanikele, kes on lastetusmaksu kohuslased ja lastetusmaks tasumata, tasuksid selle kiiremas korras ja mittetasumise võimalusel pöörata Kuressaare Tallinna tän. 12 asuvasse sugutuspunkti. Sissepääs vaba, sugutamine maksuta.

Sugutusosakonna juhataja: Sigimik.

Andis: Kukk (maak. T/k Üldosakonna instruktor).

Informatsioon Varbola ja Rapla vallast Nõukogude vastase propaganda kohta, 20.10.1947

Sm. Kaldmets Varbola valla partei algorganisatsiooni sekretärilt saadud suusõnaline informatsioon:

Möödunud nädalal 15.10.47. a. laulis Varbola vallas töötav Vasalemma MTJ19 traktorist Hermann, Edgar avalikult sm. Kaldmetsale järgmist laulu:

«Marx ja Engels maanteekraavis

põlvist saadik pori sees.

Stalin tõmbab lõõtsapilli,

Lenin tantsib nende ees.»

Informatsioon elanikkonna poliitilisest meeleolust Harjumaal, 20.5.1948

Kuivajõe vallast.

Keskmik talupidaja Siimomäe rääkis: «Nüüd lõhutakse kõik vanad majad maha ja ehitatakse ühiselamud.»

Rae vallast.

Valla Täitevkomitee aseesimees Puurmeister Johan on lasknud end viia klassivaenlase sõiduvette.

Ta räägib avalikult: «Mina poon end üles, aga kolhoosi ma küll ei lähe.»

Samuti kommunist Lõhmus A., selle asemel et näidata kommunisti eesrindlikku osa kollektiviseerimisel, rääkis: «Mina kolhoosi ei astu, olen mõisa moonaka poeg ja kolhoosi eeskuju on Saksast pärit. Nagu vanasti olid mõisad, nii on nüüd ka kolhoosid ja mina ei taha olla enam moonakas. Venemaal käisin kolhoosis ja seal oli kolhoos juba niikaugel, et kolhoosnikel ei olnud leiba.»

Tiit Noormetsa täispikka artiklit loe ajalookultuuri ajakirja Tuna selle aasta 2. numbrist.