/nginx/o/2008/10/02/79040t1h68d6.jpg)
Algatuseks tahan öelda, et head aastad tegid ettevõtete müügimeeskonnad laisaks ja mugavaks. Seda põhjusel, et eelnevate majandusetappide jooksul ei pidanudki müügimehed eriti palju tegema. Tuli idee, seda juurutati ja siis sai tükk aega jälle lihtsalt oodata, kuniks kaup liigub ja raha kontole tiksub.
Esimese ideena pakuksin ettevõtetele välja müügimeeskondade uuendamise ja koolitamise. Seda põhjusel, et müügimeeskonnad harjusid vahepealsete aastate jooksul kontoritoolil istuma ja ootama, kuni kliendid neile helistavad. Majandus tõusis, raha liikus, käibed ja kasumid suurenesid. Müügimeestele maksti boonuseid. Sest kõik toimus nagu iseenesest, ise nagu ei pidanudki lille liigutama. Täpsemalt oli tegemist teenindamisega. Müük tähendab aga aktiivset pakkumist ja müümist.
Teiseks soovitan rohkem paljuräägitud ekspordile mõelda. Ekspordi kasulikkusest teatakse kõike, kuid pakun välja, et idee teostusesse ei usuta. Seda sellepärast, et riik eksporti ei toeta. Siit siis väikene näpuviibutus ka valitsuse suunas.
Samas tuletan meelde, et kodumaiseid teenuseid ja tooteid on võimalik müüa mujal maailmas, sest oleme konkurentsivõimelised. Baltika, Hansapank, Ühispank, Tallink ja paljud teisedki ettevõtted on seda tõestanud ehedalt. Pangandus küll kuulub nüüd välisinvestoritele, kuid olid aastad, mil Baltimaadesse laienemist juhtisid eestlastest omanikud ja pragugi töötavad võõramaiste kaubamärkide all just meie kaasmaalased.
Seega on eestlased laienemisi juhtinud, koordineerinud ja läbigi viinud. Järelikult peaks nagu oskused ja muu know-how olemas olema. Ainus, mida enam pole, on aktiivne müük ja motivatsioon müüa.
Öelge üks põhjus, miks ei võiks olla hea müügitööga saavutatud kodumaiste teenuste ja kaupade eksport Euroopasse meie riigi Nokia. Kas keegi kuskil on väitnud või kivisse raiunud tõsiasja, et Nokia peab olema just kindel uuenduslik toode või siis IT-valdkond või mõni internetiasjandusega seotud teenus? Mõnikord on lahendused kõige lihtsamates asjades.
Näitena toon Liviko, kes hakkas töölisi koondama. Alkoholifirma tegeleb praegu ainult tootmisega. Samas võib jällegi küsida, kas tootmisettevõte peaks ainult tootma? Ei.
Liviko võiks investeerida või teha seda koos partneritega kõigisse Skandinaavia riikide pealinnadesse ja seal ööklubid avada, kus müüakse ainult Liviko tooteid. Erandina võib ju valikut silmas pidades ka teisi kaubamärke müüa. Tuleb tegeleda natukene turundustööga ja välja mõelda väga huvitavaid kokteile ning muid stiilseid joogi serveerimisvõimalusi. Uskuge, klubid leiavad kindlasti külastajaid! Kui klubis ainult Liviko alkohoolseid jooke müüaksegi, siis ka kaup läheb müügiks ja hakkab vaikselt turul ennast sisse söötma. See on lõppkokkuvõttes tasuta turundustöö, sest reklaam, ehk ööklubide loomine (praegu on majandus madalseisus ja kinnisvara ning muid põhivarasid on odav soetada), muutub ise pikapeale sissetoovaks rahaallikaks. Seega tabatakse kaks kärbest ühe hoobiga: investeeritakse kapitali kasumlikult ja turul tekitatakse vajadus ning nõudlus oma toodangu järele.
Tuletan meelde, et 90. aastate alguses polnud mitte kellelgi vajadus arvuti, veelgi vähem interneti järele. Ja ometi ei saa enam keegi meist ilma internetita elada, rääkimata seejuures arvutite olemasolust. Arvuti ja internetiga oli samuti: alguses tekitati inimestel vajadus nende järele (kuid selle eest saadi ka ju inimestelt raha kätte, egas arvuteid tasuta jagatud!) ning hiljem hakati sedasama tekkinud vajadust suurte käivete ja kasumitega rahuldama.
Selge on ka see, et suvalise välisriigi hulgimüügifirma müügimees ei viitsi tundmatu firma toodangut oma klientidele isegi mitte pakkuda. Tal on mugav oodata, mil kliendid talle helistavad ning küsivad talt tuntud ja juba eelnevalt aastate jooksul turul sissetöötatud kaubamärkide tooteid.
Täpselt samamoodi saab toiduainetööstus toimida. Tootmisele lisaks avatakse oma kauplused ja hakatakse seal müüma oma toodangut. Samas oleks riskide hajutamise huvides otstarbekam, kui kodumaised toiduainete ettevõtted koonduksid ning ühendaksid oma nõu ja jõu ühtse rahvusvahelise toiduainete keti loomiseks. Appi võiks tõtata Jüri Käo ja co oma kaupluste rajamise ja juurutamise oskusega. Ja Eesti majandus hakkakski jälle õitsema!
Seega tulebki müügimehed tööle panna ja hakata mõtlema müümise juures natukenegi laiemalt - koostööle.