Olukorras, kus terroristid ise peavad terroriaktide ulatuslikke meediakajastusi hukkunute arvust olulisemaks, on prantsuse meediaväljaannete sammu näol tegemist tänuväärse eeskujuga.
Ülemaailmset Terrorismi Andmebaasi tuleb viimasel ajal eriti sageli täiendada. Praegu koondab see andmebaas infot aastatel 1970-2015 toimunud enam kui 150 000 terrorirünnaku kohta, mis on toimunud 189 eri riigis. Andmebaasist nähtub, et terrorirünnakute sagedus on dramaatiliselt tõusnud just viimasel kümnel aastal ja näiteks ainuüksi 2012. aastal hukkus terrorirünnakutes enam kui 15 000 inimest.
Uuringutest nähtub, et lisaks arvukatele hukkunutele toovad terroriaktid ühiskonnas kaasa veel täiendava teisese kadude laine. Muuhulgas on leitud selgeid seoseid terroriaktide ja välisinvesteeringute languse, või piirkonda tabanud rahvusvahelise kaubanduse ja turismitööstuste allakäigu vahel. Kõigis neis terrorismiga seonduvates kadudes on aga hakatud süüdistama meediat, täpsemini terrorirünnakutele järgnevat meediakajastust.
Vere ja trükimusta nõiaring
Terrorirünnakute meediakajastusi ja nende kajastuste võimalikke mõjusid on teadlased uurinud juba aastakümneid. Uurijad on oma seisukohtades üsna üksmeelsed, väites, et terroriorganisatsioonid hindavad rünnakute edu mitte nendes hukkunute arvu, vaid saadud meediakajastuse ulatuse järgi. Mida ohtramalt on meedia toimunud rünnakuid kajastanud, mida enam on näidatud videoklippe ja fotosid sündmuspaikadest ja mida enam on avaldatud uudiseid terroriakti toimepanijate ning kannatanute kohta, seda kordaläinumaks terrorirühmitus enda tegevust hindab.
Näiteks väidavad terroriaktide meediakajastusi analüüsinud Melnick ja Eldor küüniliselt, et terroriorganisatsioonile osaks saav tasuta meediakajastus on oma ulatuses võrreldav suurkorporatsioonide reklaamieelarvetega. Õigupoolest tõdevad uurijad, et terrorismist on saanud tänapäeva maailmas edukas kommunikatsiooni strateegia vorm, omamoodi võigas vere ja trükimusta nõiaring.