Veel üks Padar

Kaido Padar Foto: Andrus Peegel

Veidi segadust see tekitab, kui avalikus elus on korraga niimitu sama perenimega inimest nagu Padarid. Olid Tanel ja Gerli Padar, oli Ivari Padar, judokas Martin Padar ja nüüd kuuleme-loeme igapäev Kaido Padarist (45). 

Mehest, kes on tõusnud praamiliikluses Vjatšeslav Leedo asemel kuningaks, juhtides Tallinna Sadama tütarfirmat TS Laevad. Kuninga-jutt sellele avalikkuse jaoks üsna uuele Padarile endale ilmselt ei meeldiks, sest kõik, kes teda tunnevad ja temaga koos on töötanud, rõhutavad, et tegu on tagasihoidliku inimesega. Mõned ajakirjanikud mäletavad Kaido Padarit ajast, kui ta aastatuhande vahetusel Jüri Mõisa ajal Tallinna linnavalitsuses avalike suhete nõunikuna hoidis isiklikult avalikkuse eest nii kaugele eemale kui sai.

Aga ometi oli ta linnapea Mõisa kõrval oluline abiline, kui too lootis panna Tallinna linnavalitsuses jõed teistpidi voolama. Peale töö tegid need mehed ka koos sporti.

Padar oli üdini heatahtlik ja lugupidav ka nende vastu, kes teda tööalaselt ründasid – näiteks polnud Mõisa avalikku kuvandit kaitsta kindlasti lihtne. Lojaalne oma ametikohale. Ideaalne riigiasutuse või riigiettevõtte juht, kelle eesmärk pole ise silma paista ega mingit isiklikku asja ajada. Pole ehk kõige teravam pliiats ega kõige suuremate isiklike ambitsioonidega, aga riigifirmad vajavadki selliseid juhte. Ei usu eales, et teda oleks võimalik ära osta.

Nii iseloomustavad Kaido Padarit temaga kunagi kõrvu tööd teinud inimesed. Või veel: ka kõige lootusetumas olukorras suudab ta säilitada optimismi, sest kui tal on siht silme ees, ei jäta ta enne, kui tulemus käes.

Parvlaevasaaga praeguses seisus ongi just vaja sellist jonnakat sihikindlust. Sest 1. oktoobril peavad sõitma Saaremaa ja Hiiumaa ning mandri vahel laevad tõrgeteta. Mis iganes laevad.

Padar on suurepärane meeskonna looja ja innustaja ning ta ei karda endast targemaid alluvaid, kiitis Padarit tema endine tööandja. Seegi omadus võiks anda lootust, et uued parvlaevad saavad korralikud meeskonnad.

Aga. Nii suurt vastutust, nagu on Kaido Padaril praeguses ametis, pole ta seni pidanud kandma. Ta on vaikselt kasvanud kommunikatsiooninõuniku rollist üha suurema vastutusega juhiks. Eesti Postis ehk täpsemalt Omnivas oli ta lõpuks postiteenuste divisjoni juht ja talle allus ligi 2000 töötajat.

Eesti Posti tööaega jäi Padari kui kommunikatsiooniinimese jaoks seni üks ilmselt keerulisemaid olukordi: nimelt tuli tal avalikkuse ees hakkama saada ajal, kui Eesti Post sulges kahe aastaga rohkem kui 120 postkontorit. See oli üks väga tundlik ja valus ettevõtmine, mida mäletatakse külades siiani kui maaelu allakäigu algust.

Lõpetanud 1989. aastal Tartus Treffneri gümnaasiumi, jätkas Padar Tartu Ülikoolis kehakultuuri teaduskonnas. Lisaks on turundust ja õigust õppinud Padar end ise tõestades järjekindlalt edasi liikunud, vastutust juurde saanud ning läbi aastate nii äris kui ka avalikus teenistuses olulisi suhteid loonud.

1990. aastatel alustas ta pärast ülikooli küll eraettevõtluses, kuid 1999. aastast on ta saanud palka linna- ja riigiasutustest. Nõunikutööd on ta lisaks Tallinna linnapea Jüri Mõisale teinud ka linnapea Tõnis Paltsi ja linnapea Jüri Ratase, samuti riigikogu aseesimehe Jüri Ratase juures.

Praeguses ametis ei saa Padar enam avalikkuse eest varjule hoida või kellegi teise varju jääda. See on tema jaoks täiesti uus ja teda tundvate inimeste sõnul mitte kõige mugavam kohustus. Tuttavatele on ta tunnistanud, et kerge pole. Ometi pole ta mõelnud taanduda, kui mõistis, millise suure, poliitiliste eelkäijate tekitatud jama sisse ta on sattunud.

Padaril on päris suur pere – naine ja neli last, kellest kaks on juba täiskasvanud ning kaksikud tüdrukud alles alustanud kooliteed.