Baltimaade rahvastik vananeb ja emigreerub

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Statistika kui arvandmeid koguv ja käitlev teadus on läbi aegade välja teeninud uue aja mõtlejate teravmeelseid pilkeid. Tõepoolest – statistika ei paku tegelikkusest sajaprotsendiliselt tõest pilti ning kõiksugu Exceli tabeleid ei maksa sellepärast üle-fetišeerida. Nagu on öelnud üks suurimaid 19. sajandi vene ajaloolasi Vassili Kljutševski – statistika on teadus, kus juhul kui ise ei oska mõelda või mõista, võib sundida arve seda enda eest tegema.

Sellegipoolest on statistikute töö tulemused olulised, sest annavad meile tähtsat informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta ja võimaldavad meil arengute ja trendide kohta üldistusi ja kokkuvõtteid teha.

Hiljuti ilmunud 2016. aasta statistika aastaraamat on Eesti statistika ajaloos märgilise tähendusega, kuna lõpetab terve Eesti iseseisvuse vältel ilmunud sarja. Edaspidi on aastakokkuvõtteid valdkondade kaupa võimalik leida rahandusministeeriumi allasutusena tegutseva statistikaameti koduleheküljel. Statistikaamet on digitaalse pöörde ja vastavate uuendustega hästi kaasa läinud ning palju huvitavat leiab ka statistikaameti blogist.

Põhimõtteliselt on statistika aastaraamat esitanud 1991. aastast alates Eesti elu arvude keeles. Kindlasti peegeldavad need arvud eelkõige pikemas ajalises perspektiivis erinevate valdkondade positiivseid arenguid. Praegused inimpõlved elavad kümme aastat kauem kui nende eelkäijad veel pool sajandit tagasi, ning ehkki vaevalt et paljud seda ise tajuvad, peavad nad igapäevase ellujäämisega vähem vaeva nägema kui näiteks nende emad-isad ja vanaemad-vanaisad. Viimane aastaraamat näitabki, kuidas on inimeste hinnangud oma toimetuleku suhtes viimaste aastatega võrreldes paranenud.

Samas on palju sedagi, mis teeb jätkuvalt murelikuks, eeskätt demograafiat ja rahva tervist puudutavad teemad, ehkki viimane aastaraamat peegeldab ka neis küsimustes väikest positiivset muudatust. Loomuliku iibe näitaja Eestis kahjuks endiselt miinusmärgiga. Ka näitab viimane statistika aastaraamat langust meeste oodatavas elueas, mis jääb niigi paljude arengumaade vastavale näitajale alla.

Statistika peegeldab üldjoontes Eesti suurimaid probleeme ja nende põhjuseid, millele peab tähelepanu pöörama. Eesmärgiks ei saa olla üksnes SKT kasv, vaid meie olemasoleva inimressursiga õige ümberkäimine, selleks aga on üliolulised meie maa tervishoiu- ja haridussüsteem, samuti uute teadmiste loomine, mille abil saaks tõsta elukvaliteeti.