A banner with the Olympic logo for the Rio 2016 Olympic Games seen at the Olympic Tennis Centre of the Olympic Park in Rio de Janeiro, Brazil, on December 11, 2015. AFP PHOTO / YASUYOSHI CHIBA

FOTO: YASUYOSHI CHIBA/AFP

Olümpiarõngastega seotud müüt, et iga maailmajaoga seostub eri värvi rõngas, elab visalt oma elu. Eesti Spordimuuseumi teadussekretär Kalle Voolaid avab maailma ühe tuntuma sümboli tausta.

Tellijale

Lähenevate Rio de Janeiro olümpiamängude eel tõusevad aina enam meie avaliku tähelepanu keskmesse mitmesugused olümpialiikumisega kaasnevad põhitõed. Sagedasti on need seotud olümpia erilisust rõhutavate rituaalide ja traditsioonidega, kusjuures mõnigi kord võetakse jutuks säärasedki stereotüüpsed sedastused, mis alati korrektsed ei pruugi olla.

Üks tuntumaid niimoodi viltu läinud lugusid puudutab olümpiarõngaid, õigemini väärarusaama, mille järgi justkui seonduks olümpiarõngaste looja Pierre de Coubertini soovil iga maailmajaoga kindlat värvi rõngas. Selle jaotuse kõige tuntum versioon ütleb, et Euroopat sümboliseerib sinine, Aasiat kollane, Aafrikat must, Austraaliat roheline ja Ameerikat punane rõngas. Tegelikult ei ole see õige. Ametlikult seesugust jaotust ei aktsepteerita.

Taustalugu

Et taibata, kuidas eksiarvamus tekkis, tuleb heita pilk aega, mil nüüdisaegsete olümpiamängudega alles alustati. Mängude idee taga olnud Coubertin ja tema mõttekaaslased soovisid algusest peale üles ehitada globaalset, kogu maailma ühendavat sündmust, lootes leida alternatiivi hoiakule, mille järgi on inimkonna loomulik seisund sõdimine.

Nemad uskusid nimelt vastupidist ja pakkusid ühe rahvusvahelise rahumeelse koostöö võimalusena välja spordi.