Kaasaegsetele tundub sageli, et maailm nende ümber on hulluks läinud. Postimehe arvamustoimetaja Taavi Minnik rääkis ühiskonna ja inimeste vaimse tervise teemadel Sergei Babiniga, kes on oma eriala tunnustatud spetsialist ja keda mõnikord tituleeritakse ka Venemaa esipsühhiaatriks.
Kui jälgida meediat, siis tekib mulje, et psüühikahäirete levik on viimastel kümnenditel justkui epideemiamõõtmed võtnud. Tõepoolest, tänapäevase ühiskonna ja selle probleemide ees näib inimolend kaitsetu, kuid kas lood vaimse tervisega on tõepoolest sedavõrd halvad?
-Milline mõju on meedial inimese psüühikale? Näiteks on Eestis viimase aasta jooksul palju kirjutatud ja räägitud migrantidest, keda tegelikult pole Eestisse peaaegu üldse jõudnud, või võtame näiteks Venemaa, kus igal pool nähakse vaenlasi…
Kahtlemata mängib massimeedia tänapäeva maailmas olulist rolli ning kogu informatsioon, mis me sealt saame, läbib teatavad filtrid. See on äri: info ei saa olla «toores», peab hästi müüma ja auditooriumile korda minema. Kui need tekstid oleksid stiililt sarnased teadusartiklitega, siis ei loeks neid ilmselt keegi, seepärast peab meediatekst ja selle sõnum olema terav: vaja valmistuda sõjaks, ümberringi on ohud, me kõik hukkume jne.
Riikides nagu Venemaa, kus meedia kajastab vaid ühte vaatenurka, tuleb saadud infosse suure ettevaatusega suhtuda, tuleb otsida alternatiive, otsida materjali, seda omakorda analüüsida. Enamiku inimeste jaoks käib see üle jõu, töölt tulles lülitatakse teler sisse ja sealt saadakse kogu informatsioon. Nii langevad siin kokku kaks faktorit: esiteks on meedia huvitatud ažiotaaži üles puhumisest, teisalt esindavad nad sageli vaid ühte vaatenurka.
Migratsioonikriis teeb muret tervele Euroopale. Kuid tuletage meelde – Euroopa on ikka migrante vastu võtnud ja neid endasse sulatanud. Migratsioonikriisi puhul on minu arvates paanikat kunstlikult paar kraadi võimendatud.
-Kuidas on endiste nõukogude kodanike psüühikat mõjutanud see, et neid on pidevalt veendud selles, et ümberringi on ainult vaenlased?
«Ümberpiiratud kindluse» psühholoogia, mis oli Nõukogude Liidus, on kahtlemata oma jälje jätnud. Noorusaja Nõukogude Liidus veetnud inimeste maailmapilt erineb noorte omast, kes on mobiilsed ja enam avatud.