Eestis elav hollandlane: kolisin siia multikultuursuse eest

Hollandi suurim päevaleht De Telegraaf avaldas eile artikli, mis väitis, et eestlased elavad endiselt 1950ndates, võtavad vastu Euroopa Liidu hüvesid ega panusta ise probleemide lahendamisse. Viis aastat Eestis elanud hollandlane sellega ei nõustu.

«See võib osaliselt tõsi olla, aga paljudes aspektides kindlasti mitte. Arvan, et Eesti on digilahendustes Euroopa Liidu esirinnas. Muidugi on eestlased paljudes teemades konservatiivsed, aga ma ei ütleks, et nad elavad 1950ndates,» leidis hollandlane.

Eestisse kolis ta viis aastat tagasi Hollandi rannikulinnast Den Haagist, kus enamik sisserändajaid on pärit Marokost.

«Olin tõesti veidi väsinud multikultuurilisuse ideest, mis ei ole minu meelest eriti hästi õnnestunud. Kui vaadata Hollandit, Taanit, Saksamaad, siis väga erineva taustaga immigrandid pole seal aastate jooksul kohanenud. Aga Euroopa Liit ei taha leppida sellega, et ebaõnnestuti,» arvab mees ning leiab, et kohanemine õnnestub sarnase kultuuritaustaga inimeste vahel.

«Arvan, et olete ühed vähestest, kes asju mõistusega võtavad. Isegi kui te ei nõustu kõigi ettepanekutega ja võtate ikka raha vastu, siis kas see tähendab, et peate tegema kõike, mida nad tahavad? Ei pea, ja ma arvan, et teete väga hästi. Kui soovite oma sisserändajaid ise valida, siis see on teie valik. Praeguste rünnakute taustal on näha, et kõik neist polegi nii sõbralikud ja toredad kui nad tunduvad,» jagus tal eestlastele kiidusõnu.

«Piir rassismi ja inimeste valimise vahel on muidugi õhuke,» nõustus ta, «kui tahate haritud inimesi, siis pole tegelikult vahet, kas nad on mustad või sinised. Aga harimatud, kes arvavad, et tüdrukud peaksid kaetult ringi käima, ei too head klappi.»

Hollandi suurimas päevalehes De Telegraaf ilmus eile artikkel, mis kirjutas Eestist kui modernsest riigist, kuid eestlastest kui alaarenenud rahvast.