/nginx/o/2016/07/28/5663619t1h80b8.jpg)
Eile lõppes Philadelphias Demokraatliku Partei konvent, kus kinnitati presidendikandidaadiks Hillary Clinton. See üritus pidi näitama demokraatide ühtsust, mitu selle partei esindajat eesotsas president Barack Obama ja Clintoni vastaskandidaadiga eelvalimistel, Bernie Sandersiga, avaldas Clintonile oma toetust. Üks kulminatsioon oli mõneti üllatuslikult esileedi Michelle Obama emotsionaalne ja võimas kõne, mis kahtlemata kuulub juba ajalukku.
Vaatamata võrdlemisi muretule välispinnale võib öelda, et sarnaselt oma konkurentide vabariiklastega on demokraadid sügavas kriisis ja tuha all hõõgub mäss partei juhtfiguuride vastu. Ehkki eelvalimistel napilt Clintonile alla jäänud Sanders kutsus oma toetajaid asuma Clintoni selja taha, on see pigem ebatõenäoline. Seda eriti viimase suure skandaali valguses, mille käigus Wikileaksi lekkis tuhandeid e-kirju Hillary kampaaniameeskonna serverist, milles kõrged demokraatide funktsionäärid kutsuvad muu kõrval koguma ja kasutama Sandersi-vastast kompromiteerivat materjali.
Nagu mujal läänes, toimub USA ühiskonnaski midagi, mida võiks võrrelda mässuga poliitilise eliidi vastu. Lekkinud materjalid annavad nii eelvalimistel Sandersit toetanud demokraatidele kui ka neile, kellele Clinton ei meeldi, veel kord tõestust, et Hillary Clinton on selle vihatud korrumpeerunud poliitilise eliidi esindaja.
Oodata on rasket ja tasavägist valimisvõitlust Trumpi ja Clintoni vahel. Clintonis on algusest peale nähtud valimiste favoriiti, kuid viimased küsitlused näitavad Clintoni edumaa kahanemist Trumpi ees. Trumpi tugevus eelvalimistel ja nüüd Clintoni vastu on isiklikud rünnakud oponentide suunas. Trump ei pruugi meeldida, kuid nende presidendivalimiste käigus on temast saanud muutuste sümbol, ajal kui Hillary sümboliseerib vana eliiti.
Viimasel ajal on palju räägitud Kremli toetusest Donald Trumpile, muu hulgas nähakse vene häkkerite kätt eespool mainitud demokraatide kirjavahetuse lekkimises. Kreml eelistaks kahtlemata Valges Majas näha Trumpi, kes on Venemaale lubanud põhimõtteliselt pakkuda uuesti reseti-poliitikat, mida kunagi proovis ka Obama administratsioon. Toonane riigisekretär Clinton on juba korra sellega kõrbenud ja võtaks Venemaa osas karmima joone, mistõttu on Kremli favoriidi valik ilmne ja toetatakse meest, kelles nähakse süsteemivälist, vastutustundetut võhikut, kelle tegevus võiks NATOt märgatavalt nõrgestada.
Trump on tõepoolest piltlikult öeldes kutsunud lõpetama liitlaste toitmist ajal, kui Ameerika keskklass vaesub. Kuid Trumpi puhul tuleb silmas pidada, et tema seisukohad on kampaania käigus olnud heitlikud ja ilmselt läheksid ka tema teod, mis võiksid lõppeda katastroofiga, maailma võimsaima riigi juhina oluliselt lahku küünilise populisti sõnadest, kelle eesmärk on pelgalt kaasa tõmmata rahulolematut osa enamusest.