Connie Hedegaard

FOTO: SCANPIX

Möödunud nädal pani korralikult proovile Euroopa Liidu kliimamuutuste poliitika nurgakivi ehk kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS), mis põhineb heitkoguste piiramisel ja nendega kauplemisel.

ELi HKS jõudis kogu maailma ajakirjanduse esikülgedele ja pealkirjadesse pärast seda, kui Euroopa Komisjon otsustas kolmapäeval blokeerida teatavat tüüpi tehingud liikmesriikide registrites. Selle põhjuseks olid korduvad küberrünnakud ja saastekvootide vargused, mis leidsid aset viimastel nädalatel mitmes liikmesriigis. Komisjoni otsus tähendab kiirtehingute ajutist peatamist, jättes täielikult puutumata ülejäänud turuosa (80 protsenti või rohkem), mis põhineb edasistel tarnelepingutel.

Esimese hooga võib tekkida kiusatus mõelda, et HKS tekitab ainult probleeme ja see tuleks kaotada. Järele mõeldes on aga ilmne, et selline hetkeemotsioonidel põhinev reaktsioon oleks ebakohane. Me ju ei kuuluta raha selle pärast kehtetuks, et panka röövitakse. Me ei kaota selle pärast internetipangandust, et häkker varastas ühe kliendi paroolid.

Loomulikult peab EL kiiresti tegema kõik endast oleneva, et lõpetada vargused ja süsteemi kuritarvitamine. Mul on hea meel, et eelmisel reedel kliimamuutuste komitees kogunenud liikmesriikide eksperdid toetasid üksmeelselt komisjoni kehtestatud ettevaatusabinõusid ning lubasid eelolevatel päevadel ja nädalatel anda endast parima, et muuta oma riikide registrite IT-süsteemid piisavalt turvaliseks. Kõik riiklikud registrid jäävad blokeerituks nii kauaks, kui on täidetud vajalikud tingimused, mis võimaldavad registri taasühendada ELi süsteemiga. Mõne registri puhul käib see ilmselt kiirelt, teistel võib aga rohkem aega võtta. Loomulikult tuleb ka edaspidi pidevalt valvel olla, et hoida ära uusi ja lakkamatult muutuvaid ohte IT-turvalisusele.

Nagu on selgitatud ka Euroopa Komisjoni 21. detsembril 2010 avaldatud teatises, on kiirtehingute turg praeguse süsteemi nõrgim lüli. Selle läbipaistvamaks muutmine ja rangema järelevalve kehtestamine ELi tasandil aitaks kuritarvitusi ära hoida ja kiiremini avastada. Komisjoni teenistused otsivad praegu konkreetseid viise järelevalve karmistamiseks finantsturgude õigusraamistiku tulevase läbivaatamise kontekstis.

Iseenesestmõistetavalt oleks mulle rohkem meeldinud, kui kogu meediatähelepanu oleks tulnud muudel, positiivsematel põhjustel, sest on ju ka häid uudiseid. Eelmisel nädalal võttis liikmesriikide esindajate komitee vastu minu möödunud aasta augustis esitatud ettepaneku muuta sätteid, mis reguleerivad rahvusvaheliste projektide CO2-arvestusühikute kasutamist heitkoguste kompenseerimiseks ELis. See otsus võimaldab tagada keskkonnapoliitika terviklikkuse ning arvestusühikute parema geograafilise jaotumise. Samuti annab see paremad võimalused rahastada HKSi kaudu taastuvenergia- ja energiatõhususe projekte vaesemates riikides.

Ilmsiks tulnud probleemide ja meediakära taustal hakkab aeglaselt kohale jõudma veel üks oluline sõnum. Ajaleht Financial Times ütles selle kohta järgmist: «Äraspidisel moel on hiljutised küberrünnakud kinnitanud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi elujõulisust.» Vargused ja küberrünnakud on ebameeldivaks märgiks iseenesest meeldivast faktist: HKS on majanduslikult oluline. Kauplemissüsteemi käive on ligikaudu 90 miljardit eurot aastas ning pole ime, et petturid selle sihikule on võtnud. HKSiga igapäevaselt töötavad inimesed on ammu teadlikud selle majanduslikust tähtsusest ning mõjust, mida see avaldab võimustruktuuride ja tööstusettevõtete otsustele ELis ja mujal. Kõigest seitsme aastaga on HKS pannud paika hinna, mida tuleb saastamise eest maksta. Me võime arutleda selle üle, kas see hind on õige, ning see on omakorda seotud laiema diskussiooniga, mis puudutab meie ühist pingutust CO2 heitkoguste vähendamisel. Üks asi on siiski ilmne: heitkogustega kauplemise süsteem on oma lühikese eluea jooksul hästi tööle hakanud.