Eestis elav soomlanna Anniina tõlgib eesti kirjandust ning naudib koos mehe ja pooleteiseaastase pojaga elu, mida pakub neile veganitoitumine. Loomset toitu pole ta ise söönud juba seitse aastat ning poeg Werner on piima- ja munatoite maitsnud vaid paaril korral.
Veganist lapse ema: võõraviha veganite ja sisserändajate vastu on sarnane (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ütleks, et veganid on hästi tublid inimesed. Ma ei usu, et segatoitujad uurivad nii täpselt, kust rauda ja kaltsiumi saab,» kirjeldab Anniina oma pere elustiili.
Loomse valgu ja raua pidamist ainsaks võimalikuks allikaks peab pereema vananenud mõtteviisiks: «See on juba ümber lükatud, kõige uuemad uuringud näitavad, et organism saab neid taimedest samuti kätte.»
Anniina veganluse põhjuseks on loomade õiguste eest seismine. Loomade kannatused tänapäeva toiduainetööstuses on tema jaoks mõistetamatu ning ta usub, et sellesse mitte panustades on võimalik olukorda parandada.
«See on enneolematu, kuidas loomi ära kasutatakse. Seda pole varem olnud, see on pärast Teist maailmasõda nii läinud,» selgitas ta.
«Lastearstiga on meil vedanud, meie pediaatril on ka teisi taimetoitlastest peresid ja nende lastega on kõik korras. Kui midagi on korrast ära, on need tavaliselt üksikjuhtumid,» jätkas ta, «kuid nagu ma ütlesin – veganid on tublid. Ei söö nii palju friikartuleid ja rämpstoitu, ikka päris toitu.»
Anniina sõnul on veganlus kindlasti rohkem levinud Soomes kui Eestis, seal on praegu lausa veganluse buum. Veganitooted on põhjanaabrite poodides üha populaarsemad ning neist kirjutavad ka sealsed ajakirjad. Paljudesse Helsingi lasteaedadesse on tekkimas alternatiivne veganimenüü.
Veganite vastu ollakse tema sõnul skeptilisemad ja kurjemad Eestis kui Soomes.
«Arvatakse, et tegemist on millegi hästi erineva ja võõraga, mis ähvardab harjumuspärast elustiili. See on nagu võõraviha sisserändajate vastu, tegelikult ei ole seal eriti ratsionaalseid põhjusi,» leiab ta.
Kliimamuutuse ja maailma veevarude vähenemise tõttu usub Anniina, et kaugemas tulevikus peab inimkond tahes tahtmata rohkem taimsete toiduainete poole vaatama.