Urmas Paeti vastus Jaak Uibu pöördumisele: tuleb teha kõik, et peatada väljaränne

Urmas Paet Foto: Jaanus Lensment

Vähene sündimus on üks olulisemaid Eesti muresid. Sellele toimivate lahenduste leidmine on paraku väga keeruline küsimus kogu Euroopas. Seega mingit imelahendust selles küsimuses paraku pole. Siiski nimetan mõned aspektid, mis võiksid Eestis demograafilist probleemi leevendada, kirjutab presidendiks pürgiv Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet vastusena Jaak Uibu avalikule pöördumisele.

Eesti kontekstis on paljugi, mida selles osas tuleb muuta. Kõigepealt peaks juurduma oluline muudatus suhtumises – emaroll ja lapsevanema roll üldse peab olema ühiskonnas kõrgelt hinnatud kogu aeg, mitte ainult emadepäeval. Kõik eluvaldkonnad peavad seda silmas pidama ja toetama. Palju rohkem tuleb luua ka tööjõuturul võimalusi, et töö- ja pereelu ühitada.

Sündimust mõjutab ka laiem julgeolekukeskkond. Kui ühiskonnal on turvalisuses  kindlus, siis on ka laste sündimisele üks takistus vähem. Samas hirm tuleviku ees seda kindlasti pärsib.

Väljaranne

Tuleb teha kõik, et peatada väljaranne. Eriti tuleb tähelepanu pöörata noorte, sealhulgas noorte naiste väljarändele. Selleks on taas vaja ühiskondliku suhtumise muutumist ja muidugi majandusliku olukorra paranemist. See on eriti terav mõnes eluvaldkonnas, näiteks tervishoius.

Samuti tuleb süsteemselt tegelda sellega, et võimalikult paljud välismaale läinud noored tuleksid Eestisse tagasi. Seda saavad toetada nii muutused tööturul kui ka ühiskonna üldine vaimne õhkkond.

Ka tulevad kasuks muudatused kodakondsuspoliitikas, see tähendab, et vaja on lubada topeltkodakondsust sünnijärgsetele Eesti kodanikele. Näiteks kui üks lapsevanem on Eesti ja teine mõne muu riigi kodanik, siis ei peaks lapsi sundima kodakondsust valima, vaid neil võiks olla mõlema vanema kodakondsus. Vastasel korral on palju neid, kes olude sunnil Eesti kodakondsusest loobuvad.

Alates kolmandast lapsest peab pakkuma perekonnale suuremat majanduslikku tuge, näiteks täiendavat tulumaksuvähendust.

Vanemahüvituse perioodi tuleb pikendada lapse kahe- või kahe ja poole aastaseks saamiseni.

Suuremat majanduslikku tuge peab andma üksikemadele. 

Need on mõned mõtted, mis peaksid toetama eesmärki, et lapsed ja lastesaamine oleks Eestis popp. Sellest peab saama meie ühiskonna oluline väärtus. Vastasel korral on mingeid muutusi paremuse suunas võimatu eeldada.

Veel kord – tegemist on ühe olulisima ühiskonna ees seisva murega. Seetõttu tuleks  poliitikas ja otsuste ettevalmistusel kaaluda ka mõju demograafilisele olukorrale.