Oleksandr Štolko: Ukraina – riik, kus tapmised ja korruptsioon on kahjuks muutunud igapäevaseks

Ukraina sõdurid õppustel Foto: SCANPIX

20. juulil plahvatas Kiievis auto, milles viibis ajakirjanik Pavel Šeremet. Tõeline tragöödia oli see surm ainult piiratud ringile inimestele, kes tundsid isiklikult poliitilistel põhjustel Valgevenest Ukrainasse kolinud ajakirjanikku või kuulasid andunult tema lugusid Ukraina pealinna populaarses raadiojaamas Radio Vesti, kirjutab Ukraina ajakirjanik Oleksandr Štolko.

Ülejäänud ukrainlastele jäi see mõrv, kui kohutavalt see ka ei kõlaks, kõigest üheks paljudest, millega meid iga päev üle külvatakse. Donbassis saab päevast päeva surma kaks kuni seitse Ukraina sõdurit. Peaaegu iga päev võime teleekraanil näha langenud noormeeste matuseid nende kodulinnas või -külas, saatjaks juba Euromaidani ajal tuntuks saanud reekviem «Pline katša». Ja veel millised mehed hukkuvad: tuntud advokaadid, arstid, maailmakuulsad ooperilauljad. Inimesed, kes kõik läksid kaitsma Ukrainat Vene okupantide eest, jättes maha senise hea elujärje…

Ei tasu unustada sedagi, et Ukrainas on küllaga muid probleeme. Ametnikud kipuvad riiki röövima ka kõige raskematel aegadel. Jõustruktuurid võitlevad tihtipeale ainult näiliselt korruptsiooniga, mistõttu viimane õitseb üha edasi. Mõnikord jääb lausa mulje, et ühiskonnal pole enam jõudu sotsiaalseks protestiks, uueks Maidaniks.

Paljud ukrainlased pelgavad, et uue Maidani järel tuleksid võimule kõigest uued korruptandid. Ukrainas heidetakse nalja, et Janukovõtš vedas raha välja vagunitega, uuel võimul aga vaguneid vaja ei olegi: raha kantakse lihtsalt ühelt arvelt teisele.

Kõige selle taustal ei tekita isegi tuntud ajakirjaniku hukkumine kuigi palju vastukaja. Kui 2000. aastal läks kaduma ajakirjanik Georgi Gongadze, oli ühiskond šokis. Praegu šokeerib kõiki aga ainult üks fakt: viimane, kes Gongadzet elavana nägi, oli elukaaslane Olena Pritula. Seepärast peab Ukraina julgeolekuteenistus põhiversiooniks hoopis rünnakut Pritula vastu, kelle auto ju õigupoolest õhku lastigi.

Pavel Šeremeti ärasaatmine. Foto: Scanpix Foto: Pacific Press/Pacific Press/Sipa USA

Arvamus Kremli salasepitsustest, kes kavandavat 26. juulil Kiievis «rahu ristikäigu» ajal massilisi rahutusi, on Ukraina ühismeedias õige levinud. Aga need ukrainlased, kellel Facebook ei ole (veel) normaalset elu asendanud, peavad Pavel Šeremeti hukkumist ainult üheks paljudest praegusaja surmadest, mis annab ehk ajendi mõelda sellele, mida hakata peale omaenda eluga.

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane