Postimehe otsestuudios kommenteerisid Eesti olümpiakomitee (EOK) peasekretär Siim Sukles ja Eesti antidopingu nõukogu liige Kristjan Port Rahvusvahelise olümpiakomitee (ROK) otsust jätta viimane sõna vene sportlaste osalemise kohta Rio olümpial rahvusvahelistele spordialaliitudele.

«ROKi otsus kõneleb võimaluse käestlaskmisest. Nad on rõhutanud, et on puhta spordi jaoks palju teinud, aga ei kasutanud võimalust oma tahtejõu ja selge seisukoha väljendamiseks,» leidis Port, et ROK hoidis vastutusest kõrvale.

Samas on rahvusvahelised spordialaliidud nüüd dilemma ees, kas heita oma ala tipptegijatele olümpialt kõrvalejätmisega varju või mitte.

«Kui ROK on poliitiliselt teatud mõttes «marineeritud», siis mõned alaliidud on seda veelgi rohkem. Tegelikult tehti probleem keerulisemaks ja seda võib ROKile kõige rohkem ette heita,» nentis Port.

Siim Sukles on aga ROKi otsusega väga rahul: «On vaieldud, kas see oli poliitiline või ellujäämise otsus, minu meelest oli see väga sportlik otsus. Ma poleks kujutanud ette, kui ROK oleks öelnud, et kogu Venemaa koondis jääb Olümpialt kõrvale. Spordiorganisatsiooni esimene ülesanne on hea seista sportlaste eest – ehk need sportlased, kes on puhtad, ei peaks saama karistada selle eest, et riiklik süsteem on teinud sigadusi.»

Karistuse kandnud sportlaste kõrvalejäämine praeguse otsusega võib Suklese hinnangul olla kompromissi hind, ent tegelikke põhjuseid ei tea tema sõnul keegi.

«Mulle ei meeldi selline kollektiivne vastutus, see on nagu kolhoos,» lisas Sukles.

«Suures riigis, kus dopingu tarvitamist korraldatakse riiklikult ja seda varjatakse üheskoos – ja varjamise eest küsitakse raha – ei räägi me kollektiivsest karistamisest, vaid kultuuriruumi karistamisest,» oli Port eriarvamusel, kuna antidopingu reeglite kohaselt tuleb ka puhastel sportlastel toimuvast teavitada.

Lisaks vilepuhujaks nimetatud Julia Stepanovale olid Venemaa dopingusüsteemist teadlikud ka paljud treenerid ja teised tippsportlased. «Nad on kõik sellest teadlikud olnud ja antud olukorras saame öelda, et riiki ei saa usaldada. See ei ole kolme-nelja aasta küsimus, see on aastakümnete traditsioon,» selgitas Port.

«Iga kriis on millegi jaoks hea, järelikult me peame seda süsteemi muutma,» lisas Sukles, «kui suures riigis on oma antidopingu organisatsioon, siis surve teatud asjad kalevi alla panna on väga suur.»

Kuna kriis süveneb ja sport on seotud suure rahaga, avaldas Port lootust, et sportlaste rahvusvaheline testimine saab reaalsuseks võimalikult kiiresti: «Kui see raha ära jookseb, hakatakse väga kiiresti paluma luba end parandada.»

Järgmisel aastal toimub WADA erakorraline kongress, kuhu tulevad kokku kõik suured riigid ja tõenäoliselt muudetakse senist koodeksit. «See pinge saab päris suur olema ja Rio mängud on selle pinge loomiseks väga konstruktiivne platvorm,» sõnas Port.

XXXI Olümpiamängud Rio de Janeiros algavad 5. augustil.