/nginx/o/2008/10/02/78939t1hebdb.jpg)
5 aastat on möödas vanemahüvitise rakendumisest, kuid me ei tea siiani, kuidas ikkagi on hüvitis sündimust mõjutanud. Jah, sündimus on tõusnud, kuid kas hüvitise mõjul või hoopis majandusbuumi mõjul, mis kasvatas kindlustunnet?
Lugeja arvab: segane vanemahüvitis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium ei kontrolli absoluutselt vanemahüvitiseks kulutatud summade efektiivsust. Raha jaotatakse laiali pea 2 miljardit, kuid vanemahüvitise mõjude kohta objektiivne teave puudub. Vastavat pidevat statistikat lihtsalt ei tehta. Ei ole teada, kas vanemahüvitise mõjul hakkasid sünnitama rohkem rikkad, keskmise sissetulekuga või hoopis vaesed. Võib-olla oleksime sama tulemuse saanud ka ühe või poole miljardi krooniga? Ei tea.
2003. aastal, kui valmis vanemahüvitise eelnõu, sõnastas Reformierakond selle põhieesmärgi: iibelanguse peatamine ja trendi ümberpööramine. Seadusesse seda aga miskipärast ei kirjutatud. Seadusesse kirjutati hoopis: vanemahüvitise eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele. Täiesti mõõdetamatu eesmärk!
Seega seaduses on eesmärgina kirjeldatud hoopis meedet/meetodit, mille abil jõuda suurema sündimuseni. Vanemahüvitise mõju sündimusele saaks lihtsalt mõõta, aga kuidas mõõta hüvitise mõju töö- ja pereelu ühitamisele? Võimatu.
Iga inimene saab aru, et tegelik eesmärk on ju ikkagi suurem sündimus. Et teada saada, kuidas vanemahüvitis on sündimusele mõjunud, tuleks omavahel võrrelda kaht näitajat (nii enne kui pärast vanemahüvitise rakendumist):
1) sündide arv
2) lapsevanemate sissetulek (detsiilide ehk kümnendike kaupa).
See annaks meile täpse pildi, millistes sissetulekukihtides on hakatud varasemast enam sünnitama ehk kellele on vanemahüvitis rohkem mõjunud - vaesematele või rikkamatele ühiskonna kihtidele.
Kui näiteks selguks, et rikkaima 10 protsendi sünnitusaktiivsus polegi pärast vanemahüvitise rakendumist tõusnud, siis oleks alus rikkaimale 10 protsendile hüvitise maksmine lõpetada ja hüvitise maksimummäära langetada. Praegu ei ole mingit selgust.
Praeguses majandusolukorras, kus koondatakse juba päästjaid ja politseinikke, peaks iga riigi kulutatud kroon olema eriti põhjendatud.