Taavi Minnik: kes midagi ei tea, usub kõike*

Taavi Minnik. Foto: Erik Prozes

Ravitsejatest, selgeltnägijatest ja muudest imetegijatest kirjutavad lehed ja ajakirjad ning räägitakse televiisoris. Küll tunduvalt vähem kui üleminekuaegadel, kuid siiski on maagid ja nende talendi austajad Eestis korralikult pildil. Kahjuks pole käepärast statistikat Eesti kohta, kuid näiteks hiljutisel küsitlusel teatas ligi 70 protsenti venelannadest, et tõsiste muredega pöördutakse esmalt just imetegijate poole.

On proovitud selgitada, miks see nii on. Võimalik, et usk ja kindlus maagia efektiivsusesse pärineb meie lapsepõlvest. Lastena me usume muinasjutte, usume võluritesse ja jõuluvanasse.

Selline lapselik ja naiivne vaade maailmale säilib kusagil sügaval alateadvuses ka täiskasvanud inimesel. Seega kui inimene põrkub edasises elus millegi imelise ja seletamatuga, siis koormamata end liigselt teaduslike seletustega, võtab ta kergusega omaks usu asjade toimimise maagilisse olemusse. Kui inimene on raskelt haige või lihtsalt õnnetu, otsitakse sageli lahendust oma probleemidele ja ravi tõbedele millestki maagilisest. Võlusõnad, võlujoogid, manipulatsioonid kätega…

Sellised inimesed ei pöördu sageli arsti poole. Põhjus on ilmselt selles, et tänapäeva meditsiin on külm ja indiviidist distantseeritud, tegutseb nagu vabrik, mille mehhanismide vahele inimene tihti jääb. Käib erinevate arstide juures, annab analüüse… Kuid inimene on ikkagi sotsiaalne loom, kes vajab lähedasi suhteid, vajab tuge. Seda eriti siis, kui on hätta sattunud. Hädas inimene muutub lapseks, kes nõuab tähelepanu.

Arstidel on aga üks suur miinus. Nemad ütlevad sageli just seda, et inimene peab ISE oma probleemidega tegelema ja neile ISE lahendust otsima, ISE ravikuurist kinni pidama, ISE ennast käsile võtma. ISE, ISE, ISE…

Kujutlege korraks olukorda, kui inimene läheb arsti juurde. Tal on paha, aga arst ütleb põhimõtteliselt, et ta ise on süüdi ja peab end käsile võtma. Aga kui inimene pöördub ekstrasensi või muu posija juurde, ütleb too midagi sellist: «Kuskil on kolleeg, tuttav või sugulane, kes soovib ja teeb sulle halba! Või keegi on sootuks needuse peale pannud. Kuid ära heida meelt, mina võtan sinu probleemid ja lahendan need!» Vahe on kolossaalne. Pealegi, kes ei tahaks elada maailmas, kus probleeme lahendatakse võlukepi viibutusega.

Tegelikult on idaeurooplase maagiausk huvitav regionaalne nüanss. Lääneriikides on normiks, et otsitakse psühholoogilist abi. Kuid meie regioonis käiakse agaralt mutikeste ja maagide juures. Küll selleks, et kaotatud tervist tagasi saada või ajada jonksu isiklikke, isegi tööasju.

Kui palju sellest tegelikult abi on, raske öelda. Kes aga tahab, see usub, ja näeb igal pool ümberringi tõestust võluväest.

* tsitaat austria kirjanikult, paruness Marie Ebner von Eschenbachilt