Täna selgitas Postimehe otsestuudios riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Piret Lilleväli, mis muutub Brexiti tõttu Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomisega.

«Eesti valitsuse otsus oli muude variantide puudumisel varasema eesistumisega nõustuda,» teatas Lilleväli, «see pole meie eelistatuim variant, kuid tuleb vaadata suurt pilti ja Euroopa Liidus on väga rasked ajad, seega pole mõistlik alustada vaidluse ega tüliga.»

Lõplik otsus eesistumise aja muutmise kohta peab tulema liikmesriikide kokkuleppena, ent praegu ei tundu ükski variant peale 2017. aasta teise poole võimalik. Näiteks Ungari valitsus on selle vastu, et tekkinud ajaline lünk täita eesistumisega Belgias, kus vajalik personal ja vahendid on juba olemas.

«Loomulikult teeb see meie elu keerulisemaks, kuna oleme pikka aega teinud väga ilusat plaani ja selle läbi mõelnud. Teisest küljest on hea, et see plaan on olemas, nüüd tuleb hakata muutma tähtaegu ja detaile,» märkis Lilleväli.

Samas on tema sõnul kahju lahti lasta ka esialgsest plaanist, kuna Eesti Vabariik 100 tähistamisega seotud sündmusi esialgses mahus läbi viia ei saa.

«Tegelikult ei ole eesistumise mõte kultuuri- või rahvuslik programm, vaid Euroopa Liidu poliitika kujundamise koordineerimine,» tunnistas ta.

Eesti eesistumise aega 2017. aasta teisel poolel jäävad Brexiti kõnelused, Saksamaa parlamendivalimised ja Eesti kohalike omavalitsuste valimised, mis võivad senisesse kurssi muutusi tuua. Seega polevat eesistumise eesmärk omaette kogu Euroopa Liidu kurssi omakorda muuta või rõhuasetusi vahetada.

«Kursi muutmine iga kuue kuu tagant ei ole tavaks. Meile endale ka ei meeldiks, kui iga kuue kuu tagant tuleks uus eesistuja, kes hakkaks mingisugust oma asja ajama,» sõnas Lilleväli, «eesistuja ajab üldist asja – Euroopa Liidu asja. Eestsituja püüab liikmesriikide vahel kokkuleppeid leida.»

Lilleväli nõustus, et kindlasti on veel praeguses etapis võimalik eesistumise 75 miljoni euro suurust eelarvet vähendada.

«Enamus asju ära ei jää. Ka välisprogrammile ette nähtud kulud siiski tehakse, sest me tahame Eestit rohkem tutvustada – oleme nii väike ja seni tundmatu riik, nii maailmas kui kahjuks ka Euroopas,» selgitas Lilleväli ning lubas hilissügiseks teatavaks teha uue eelarve.

Ootamatult võivad mõned kulutused ka suureneda, kuna esimesed hanked vormistati hilisema tähtajaga, mis tuleb nüüd varasemaks tuua. «Pole kindel, et lühema perioodiga õnnestub saada sama häid diile,» tõdes Lilleväli.

Ometi on algusest peale valitsuse seisukoht olnud eesistumisele suuri kulutusi mitte teha – uusi konverentsisaale ja ehitisi ei tule ning Lilleväli sõnul ollakse avatud ka ebatavalistele lahendustele – miks mitte pidada mõni konverents jalgpallistaadionil nagu tehti NATO tippkohtumise ajal Varssavis.