Eesti Rahva Muuseumi direktori Krista Aru telefon oli eile punane. Ta pidi vastama korduvatele pärimistele, kas ERMi uus hoone Raadile ikka tuleb või on terve sajandi oodatud ehitus taas karidele jooksnud.
Jüri Saar: välismaine hääl, kodumaine paanika
25. jaanuar 2011, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 1915. aastal valminud projekt lükati toona kõrvale, sest oli liiga väike, muuseumi tähendust vähendav, siis nüüd äsja on eestlaste ette jõudnud rahvusvaheliste ekspertide arvamus, et uus hoone on kavandatud muuseumi praegust (näituse)tegevust ja ennustatavat külastajatehulka arvestades võib-olla liiga suur. Märkusi oli teisigi.
Muidugi on õige välimaiste ekspertide nõuandeid ja märkusi kuulata, neid analüüsida ja neist omad järeldused teha. Eriti kui neid on ise küsitud.
Väga eestlaslik on iga välismaist arvamusavaldust võtta vääramatu lõpliku tõena, koogutada ja punuma panna. Nii oligi paanikapuhang eile ERMi ümber hoogu kogumas.
Kui ERMi uut hoonet võtta kui eestlaste eneseteadvusele üliolulist rajatist, millele on rahva toetus ja riigi poolt lubadus see valmis ehitada, tuleb välismaised märkused arvesse võtta ja projektiga edasi töötada.