Miski ei saa õigustada süütuid ohvreid
Juhtkiri: Domodedovo šokk
25. jaanuar 2011, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Domodedovo tähendus maailma silmis on muutunud. Kuni eilseni tähendas Domodedovo üht Moskva tähtsamat rahvusvahelist lennujaama, reisijate arvult suurimat õhuväravat Venemaal, nüüd aga on sellest saanud võika terroriakti sünonüüm. Tragöödia üksikasjad hakkavad ilmselt järk-järgult selguma lähipäevil, kuid mis tahes uued faktid ei saa teha olematuks tõsiasja, et kellegi käe läbi on hukkunud ja viga saanud kümned inimesed.
Paljude lähedased, emad ja isad, pojad ja tütred, on süütud ohvrid ning miljonid inimesed kõikjal maailmas küsivad kasvava ärevusega iseenda ja oma lähedaste turvalisuse pärast muretsedes: «Miks ometi?» Mitmed riigijuhid, teiste seas Eesti president Toomas Hendrik Ilves, avaldasid eile Venemaale ja vene rahvale juhtunu pärast kaastunnet, millega ühineb kahtlemata igaüks meist, kel leidub kübekegi empaatiavõimet.
Venemaa president Dmitri Medvedev teatas eile tehtud avalduses oodatult, et kurjategijad selgitatakse välja ning nende üle mõistetakse kohut, lubades isiklikult uurimise käekäigu luubi alla võtta.
Ent Venemaa puhul on küsimused, nagu alati, paratamatult pisut teistsugused kui sarnase sündmuse puhul mõnes Lääne pealinnas. Venemaa võimsaim ja mõjukaim meedia – televisioon – on teadupärast suuresti Kremli kontrolli all ning tegelikkuse tabamiseks tuleb jälgida rahvusvahelisi või veebipõhiseid kanaleid. Eilegi, samal ajal kui CNN ja BBC olid jõudnud avada Domodedovosse otse-eetri ja sajad inimesed andsid sündmustest teada interneti sotsiaalvõrgustikes, jätkusid mitmes Venemaa suuremas telekanalis veel mõnda aega päevaprogrammid.
Kontrollitud infoedastus ja läbipaistmatu uurimine sünnitab teadagi vandenõuteooriaid – täpselt niimoodi, nagu see oli vähem kui aasta tagasi Moskvas Ljubjanka ja Park Kulturõ metroojaamas aset leidnud plahvatuste puhul. Veel enne kui vigastatud esmaabi said, hakati massimeedias tõmbama seoseid sisepoliitilise võimuvõitlusega, võimalike terroristide võimalikust Põhja-Kaukaasia taustast kõnelemata.
Tundes südamest kaasa kõigile eilses plahvatuses hukkunute lähedastele, tuleb samas loota, et Domodedovo šokist toibumine tähendab ühtlasi põhjalikku uurimist, mille tulemuste avalikustamise järel saaksime teha tõsiseltvõetavaid järeldusi.
Igal säärasel tragöödial on põhjus ja ajend. Olgu see kellegi ambitsioon või kellegi viga – me peaksime vastust teadma, ausat vastust. Vaid sel juhul on lootust niisuguste kurbade sündmuste kordumine ära hoida. See on nii Venemaa, tema naabrite kui kogu maailma turvalisuse huvides.