/nginx/o/2014/07/04/3165435t1h9dc3.jpg)
Kanada peaminister Justin Trudeau on lubanud legaliseerida kanepi. Terviseminister Jane Philpott teatas ÜRO peaassambleel aprillis, et plaan tehakse föderaalsel tasandil teoks juba 2017. aasta kevadel. Sellest on USA ja Ühendkuningriikide meedias viimastel kuudel palju juttu olnud. Peamiselt väljendub elevust ja kadedust, et Kanada võtab nüüd peagi potentsiaalses multi-miljardi-dollari suuruses tootmisharus kõik au ja kasumi endale, kirjutab Tartu Ülikooli lektor Marianne Paimre.
Seadusmuutmine toimub kahel põhjusel. Esiteks üritatakse sellega kaitsta noori inimesi ja nende tervist, sest riik saab kontrolli kanepi osas endale. Teiseks võetakse legaliseerimisega üle kasum organiseeritud kuritegevuselt. Niisiis ei tähenda legaliseerimine anarhiat, vaid vastupidi – riik omandab suurema kontrolli ja kasu. Müük saab olema rangelt reguleeritud ning igasugune muu äritsemine selle ainega jääb endiselt keelatuks.
Kanada meedia andmetel loodetakse kanepitööstusest saada aastas maksude näol riigikassasse pea viis miljardit dollarit (The Canadian Press, 28. jaanuar). Suur osa sellest läheb narkomaania ennetusele.
Kanada pole kanepi kasutamise legaliseerimisel teatavasti esimene maa. Hollandis on kanep seaduslik, kuid ainult osaliselt. Tarvitada võib nn kohvipoodides, ent kui üle viie grammi kaasas võib avalikes kohtades kasutamise eest saada trahvi. Mitmel pool mujal Euroopas – näiteks Portugalis, Hispaanias, Itaalias - on kanepi kasutamine dekriminaliseeritud, st pole kriminaalkuritegu. Nii on ka Eestis, kus kriminaalkaristusest pääsed, kui kanepit on enda tarvis kaasas alla 7,5 grammi, ent arest ja trahv võivad sind tabamise korral ikkagi oodata.
Mõnel pool (nt Ühendkuningriikides) on kanep ametlikult keelatud, aga tarvitajate kimbutamine pole politsei prioriteet, nii et võib jääda isegi mulje, et aine on lubatud. Esimene riik, kus legaliseeriti nii kanepi tarbimine, omamine, müük kui ka tootmine oli Uruguai 2013. aastal. Nüüdseks on ka pikaaegse karmi narkopoliitika lipulaeva USA mõnedes osariikides (Colorado, Alaska, Oregon, Washington) marihuaana tarvitamine meelelahutuslikel eesmärkidel lubatud.
Kanada näol on tegemist esimese suurriigiga, kus legaliseeritakse kanepitarbimine meelelahuse eesmärkidel üle terve maa ja sellel saab olema ilmselt suur mõju teistele maadele, eriti USA kanepiturule. USAs on peetud viimasel ajal kanepitööstust üheks väga kiiresti arenevaks tootmisharuks 3-D printimise, droonide, virtuaalse reaalsuse ja tehisintellekti kõrval. Vaatamata sellele, et kanep on legaalne vaid neljas osariigis, õitseb äri hästi.
Läinud aastal saadi USAs legaalsest kanepimüügist tulu üle viie miljardi dollari. Arvatakse, et kasum suureneb 2020. aastaks plahvatuslikult ulatudes pea 23 miljardi dollarini. Fakt, et kanep föderaalsel tasandil on veel keelatud, tekitab sealses kanepiäris aga segadust ja probleeme. Näiteks ei ole suured pangad nõus kanepiärist saadud raha hoidma, kanepitööstuses osalejate pangakontod suletakse, töötajatele saab palka maksta vaid sularahas jne. Kui Kanada legaliseerib kanepi föderaalsel tasandil, siis seal selliseid probleeme ei teki.
Brändid, tootearendused, uued meditsiinilise kanepi kasutamise võimalused jne – kõik see au ja sissetulek ähvardab järgnevalt minna Kanadasse. Areng ja innovatsioon meelitab ligi investeeringuid, riigi majandus elavneb veelgi. Trudeaud peetaks julgeks ja tegusaks peaministriks. Kanadalaste võimalikud edusammud teevad meele kadedaks ka mõnel pool Euroopas. Näiteks kirjutas Briti väljaanne Mirror 25. aprillil, et sarnaselt Kanadale peaks käituma kanepi osas nüüd ka Suurbritannia. The Times on selgesõnaliselt väljendanud poolehoidu narkootikumide legaliseerimise osas.
Meditsiiniline kanep on Kanadas legaliseeritud juba 2001. aastast. Sealset süsteemi peetakse maailma parimaks. Kanepi levitamine ravi eesmärgil käib seal praegu nii, et vaid litsentseeritud tootjad võivad müüa ainet inimestele, kellele arst on selle välja kirjutanud. Teisalt levitatakse meditsiinilist marihuaanat mõneti ka selle müügile orienteeritud dispanserites. Kuid praeguste seaduste järgi jääb selliste punktide tegevuse legaalsus küsitavaks ning hiljuti sulges politsei mitu sellist äri. Augustis ilmselt toimub ravikanepi osas muutus ning patsiendid võivad hakata ise seda kasvatama.
Ka meil on aegajalt räägitud, et narkootikumid, kui nad legaliseeritakse, võiksid olla Eesti Nokia. Sellesse ideesse on üldjuhul suhtud kui mõne üksiku eksperdi eksklusiivsesse ja vastutustundetusse väitesse. Ent arenenud suurriik Kanada teebki selle plaani nüüd teoks ja hakkabki selle arvelt palju kasu saama – nii finantsiliselt kui ilmselt ka rahva tervise mõttes. Küsiks – kus on Eesti analüüsid ja prognoosid selles osas, kui kasulik on meile olnud keelupoliitika ja kui kalliks läheks meile maksma võimalik legaliseerimine?
Tüüpiline väide poliitikute poolt on Eestis olnud, et kui kanep legaliseeritakse, hakkaks aine tarvitamine kohemaid hirmsa hooga vohama. Samas märtsikuus Eestis toimunud narkopoliitika konverentsil väitis Euroopa Liidu uimastiseire keskuse analüütik Brendan Hughes, et erilist korrelatsiooni karistuste karmuse/leebuse ja narkootikumide levimuse osas Euroopa maades täheldada ei saa. Et Eestis ei tarvitata kanepit nii palju nagu USAs ja Kanadas, tasuks siin ehk katsetada keelamise ja legaliseerimise vahepealseid vorme (nt aine on keelu all, ent karistusi vähendatakse, täisealistel lubatakse oma tarbeks kasvatada, lubatud on üksnes jaemüük jne).
Tervise arengu instituudi poolt teostatud värske kooliõpilaste uimastitarbimise uuringu tulemused peegeldavad seda, et 26 protsenti 15-16-aastastest koolilastest Eestis omab kogemusi kanepiga. Tasuks kaalutleda, et äkki oleks mõttekas panustada sellele, et kanep oleks kontrollitud ja võimalikult ohutu.
/nginx/o/2020/12/17/13533278t1h5c97.jpg)