Katherine Isbister: kuidas Pokémon Go mängust sai üleöö hitt

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed mängimas Pokemon Go'd
Inimesed mängimas Pokemon Go'd Foto: SCANPIX

Viimaste nädalate jooksul on mobiiltelefonide jaoks loodud liitreaalsuse mäng Pokémon Go õitsema läinud. Mängu igapäevakasutus on ületanud Facebooki ja Twitteri oma. Mis on selle tugeva huvi ja kaasahaaratuse ajendiks? Üks moodus seda mõista, on vaadata lähemalt mängu kujundust, kirjutab Califonia ülikooli digitaalmeedia professor Katherine Isbister veebiväljaandes The Conversation.

Esiteks, nende jaoks, kes ei ole Pokémoni mänginud ega vaadanud, lühike ülevaade sellest, kuidas mäng töötab.

Pokémon Go mängimiseks on vaja nutitelefoni alla laadida äpp, mille abil saab otsida ja «näha» virtuaalseid olendeid Pokémone, kes on pärismaailma laiali asetatud. Telefoni ekraanil Pokémoni nägemiseks peab selle füüsilisele asukohale ligidal olema. Pokémon Go kasutab liitreaalsuse tehnoloogiat – mäng asetab olendi pildi telefoni kaamera pildile, mistõttu see paistab hõljuvat päris maailmas. Leides Pokémoni, saab selle kinni püüda, kasutades ekraanil olevat kuuli, mille saab mööda ekraani tõmmates olendi pihta visata. Mängu lihtsaim eesmärk on«catch ’em all» (Pokémoni sarja hüüdlause «püüa kõik kinni»).

Selle saavutamiseks on vaja õues oma pärismaailma naabruskonnas ringi käia, sest erinevat tüüpi olendid on asetatud laiali linnadesse ja kõikjala üle maailma. Kogutud olenditest ja nende asukohtadest saab soovi korral sotsiaalmeedia lehtedel nagu Facebook kergesti pilte jagada. Mänguosavuse suurenedes on võimalik olendeid treenida «võimlates», mille puhul on tegemist virtuaalsete kohtadega, kuhu on võimalik pääseda avalikke kohti külastades (üheks neist on näiteks Valge Maja).

Pokémon Go. Foto: Scanpix
Pokémon Go. Foto: Scanpix Foto: Alexandr Kryazhev/Sputnik

Saavutades mängus viienda taseme, tekib võimalus liituda ühega kolmest meeskonnast: Team Mystic (müstik), Team Valor (vaprus) või Team Instinct (vaist). Need meeskonnad võistlevad kontrolli hoidmise nimel võimlates, kus Pokémone treenida saab. Mängija võib soovi korral valida sõpradega sama meeskonna ja teha koostööd. Lisaks sellele on meeskonnakaaslased pärit ka mängijat ümbritsevast kogukonnast (ja maailmast), kes samuti tegevusega liituvad.

Mängu kujundusel on mitu aspekti, mis selle kogemuse nii vastupandamatuks muudavad. Pilk arvutimängude uurimustele paljastab mängus mitu elementi, mis selgitaksid, kuidas Pokémon Go on saanud tohutuks ülemaailmseks hitiks igas vanuses mängijate seas.

Lihtne mängu käik

Pokémon Go mängimine on lihtne ja kergesti kättesaadav. Lihtne on ka aru saada, mida tegema peab – lihtsalt kõnni ringi ja püüa kõik kinni. Vastupidiselt mitmele «intensiivsemale» mängule nagu League of Legends, milles osavuse saavutamisele võib kuluda tunde või isegi aastaid, pärinevad Pokémon Go põhimõtted rahvamängudest nagu aardejaht. Rahvamängudel on lihtsad reeglid ja need kasutavad tavaliselt igapäevaselt kasutusel olevaid vahendeid, et mäng saaks hõlpsasti inimeste seas levida. Sageli on kaasatud ka füüsiline suhtlus mängijate vahel – sarnaselt näiteks mängudega «Kes aias?» või «Ali-Baba».

Pokémon Go. Foto: Scanpix
Pokémon Go. Foto: Scanpix Foto: Davor Puklavec/PA Images

Sellised mängud on loodud maksimaalseks lõbutsemiseks kõigile vanuserühmadele ning nende reeglite mõistmine on lihtne. Pokémon Go kujundajad tegid mängu õppimise ja lõbutsemise kõigile lihtsaks ja kiireks.

Liikumine

Pokémon Go kasutab mängulustiks ära ka füüsilist liikumist. Ainuüksi väljas lihtsalt liikumine tõstab inimese erksust ja energiataset ning võib parandada ka meeleolu. Trenni soovitatakse tihti ka võitluses depressiooniga.

Pokémon Go ülesehitus annab mängijate rohkelt motivatsiooni toast lahkuda ja ringi liikuda, sest olendid asuvad geograafiliselt laial alal. Lisaks sellele on mängijatel võimalik koguda ka Pokémoni mune, mis kooruvad vaid teatud hulga liikumise tagajärjel. Mängijad on teatanud, et mängu alustamisest saati on nende treeningmaht radikaalselt tõusnud.

Teistega suhtlemine

Kõige suurem lõbu allikas mängu ülesehituses on see, kuidas mäng loob sotsiaalseid kokkusaamisi. Koostöö ja suhtlemise lõbu suurendavad mitmed nutikad kujunduselemendid. Näiteks on igal mõnda asukohta saabunud mängijal võimalik soovi korral kinni püüda sealse olendi koopia. See motiveerib mängijaid üksteisega suhtlema ja olendite asukohti jagama, mis kaasab nad pigem sügavalt koostööl põhinevasse kui võistlevasse mängu. Kõigile mängijatele ei meeldi intensiivne rivaalitsemine, mistõttu muudavad mängu koostööd nõudvad küljed selle veel laiemalt meelepäraseks.

Pokemon Go. Foto: Scanpix

Neile, kes armastavad võistlusmomenti, annab kolme meeskonnaga struktuur võimaluse sõbralikuks konkurentsiks. Meeskonnaga liitumise lihtsus välistab eksklusiivsuse, säilitades mängu kõikihõlmava stiili. Kuna kogu maailmas on vaid kolm meeskonda, on veebis palju sõbralikku aasimist selle kohta, milline neist on parim, ja see vaid lisab mängule lusti.

Pokémonide kogumine on ka lihtsasti nähtav tegevus telefonis. Teised mängijad saavad kergesti aru, kui võõras inimene nende läheduses Pokémone kogub, mistõttu nad saavad liituda ja ise samuti koguda. See on algatanud mitmeid vestlusi võõraste inimeste vahel. Lõpuks on ka kogutud olendite pildistamine ja piltide sotsiaalmeedias jagamine nii lihtne, et kõik mängijad tõmbavad mängu uskumatul hulgal uusi mängijaid. Koostöö ja suhtluse sedasi mängu sisse ehitamine annab sellele laiaulatusliku leviku, mistõttu tahavad paljud inimesed mängida ja jagada.

Pokémon Go kiire edu näitab, kuidas hästi kujundatud liitreaalsuse mängudel on potentsiaali inimesi ja neid ümbritsevat füüsilist keskkonda ühendada. See on selgeks kontrastiks videomängude harilikule stereotüübile, mis on sotsiaalselt isoleeriv ja tegevusetust julgustav. Selline külg on liitreaalsuse mängude tuleviku jaoks hea enne.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles