Angelika Tagel: kas Eesti pensionikoguja peaks Brexitit kartma?

Nordea Pensions Estonia AS juhatuse esimees Angelika Tagel Foto: Peeter Langovits

Brexitist ja selle mõjust kirjutavad praegu kõik leheveerud. Veidi aega pärast Suurbritannia rahvahääletust ja esimesi mõjusid on õige aeg heita pilk, kas ja kuidas puudutab Brexit Eesti pensionikogujat.

Kui hinnata Brexiti mõju Eestis teisele ja kolmandale pensionisambale, siis see on mõlema puhul sarnane. Teise ja kolmanda samba pensionifondid on Eestis üldiselt sarnase ülesehituse ja rahapaigutustega. Mõlemas sambas leidub mitmesuguseid lahendusi. Rohkem oleneb mõju sellest, kui suurelt on valitud fond Suurbritannia ettevõtete varadesse investeerinud ja kas need varad on arvel naelsterlingis või muus valuutas.

Ehk teisisõnu – mõju pensionifondide käekäigule on kindlasti olemas, nii lühiajaline kui ka pikaajaline. Lühiajalist mõju saime kohe tunda, kui kapitaliturud ja naelsterling uudise peale järsult kukkusid. Ka Eesti pensionifondide osakute hinnad langesid selle mõjul. Ja kuigi nüüdseks on langus juba tagasi võidetud, ei ole kuhugi kadunud teadmatus asjade edasise arengu suhtes ja uue olukorraga kohanemise raskus.

Siit jõuamegi pikaajalise mõju juurde. Suurbritannia majandus on suhteliselt suur ja Suurbritannia väljumine on Euroopa Liidu majandusele negatiivse mõjuga. Kas see annab mõneks ajaks eelise USA, Hiina ja Venemaa-suunalistele investeeringutele? Kas nende riikide majandused võidavad tekkinud olukorrast? Sõltub sellest, kui kiiresti tekib selgus edasise suhtes.