Rokas Grajauskas.

FOTO: Danske Bank

Euroalal valitsev ebakindel olukord pärsib Eesti majanduse arengut, kirjutab Danske Banki Balti peaanalüütik Rokas Grajauskas.

Suurbritannia kodanike otsus Euroopa Liidust lahkuda mõjutab oluliselt kõigi ühisturu riikide majandust. Poliitiline ja majanduslik ebakindlus pidurdavad nii investeerimist kui ka tarbimist. Euroopa Liidu aeglasem majanduskasv mõjutab ka Eesti eksporti ja majanduskasvu.

Brexiti võimalikku mõju arvestades langetas Danske Bank euroala tänavust kasvuprognoosi 1,6% pealt tasemeni 1,2% ja järgmise aasta kasvuprognoosi senise 1,7% asemel tasemeni 0,7%.

Eesti peamine ekspordipartner on euroala – ligi pool kõigist kaupadest ja teenustest eksporditakse just sellele turule. Praegune segaduse ja ebakindluse aeg pidurdab investeerimis- ja tarbimisotsuseid nii ühisraha kasutavates riikides kui ka sellistes riikides, mis on Suurbritannia ja euroalaga tihedalt seotud, näiteks Skandinaavia maades. See aga mõjub halvasti Eesti ekspordile ja majanduskasvule.

Kõige tähtsam küsimus on praegu see, kui hästi suudavad poliitikud maandada riske samalaadsete rahvahääletuste korraldamise suhtes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Euroala on juba ligi kaheksa aastat kriisirežiimil olnud. Kõigepealt oli 2008.–2009. aasta kriis, seejärel riigivõlakriis ja nüüd siis Brexitist tingitud ebakindluse periood. Suurim pikaajaline kahju, mis selle kõigega kaasneb, on palju väiksem investeeringute tase võrreldes sellega, mis võiks olla ilma nende kriisideta. Investeerimisotsuste tegemisel peavad ettevõtted olema tulevikuväljavaadetes kindlad. Praegu nad seda olla ei saa.