Euroopa Liidu eesmärk – ja isegi püsimajäämine – on suurema küsimärgi all kui kunagi varem. Euroopa kodanikud ja maailm vajavad just praegu varasemast tugevamat Euroopa Liitu, kirjutab Euroopa Liidu välissuhete ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Federica Mogherini.
Märkimisväärne osa Euroopast on viimaste aastatega muutunud ebastabiilsemaks ja ebakindlamaks. Lisaks sellele mõjutavad kriisid ELi piirides ja nende taga otseselt kõigi Euroopa kodanike elusid.
Praegustel keerulistel aegadel on tugev Euroopa Liit selline, mis mõtleb strateegiliselt, omab ühist nägemust ning tegutseb koos. Ühendkuningriigi Brexitit toetava hääletuse valguses peame eurooplastena uuesti mõtlema, kuidas meie liit töötab, kuigi teame väga hästi, mille nimel töötada. Teame oma põhimõtteid, huve ja prioriteete. Praegu ei ole aeg poliitiliseks ebakindluseks. Euroopa Liidul on tarvis strateegiat, mis liidab ühise nägemuse ja tegevuse.
Üksinda tegutsedes ei ole ühelgi Euroopa Liidu liikmesriigil piisavalt jõudu seista silmitsi Euroopat ähvardavate ohtudega. Lisaks ei ole üksinda võimalik lõigata kasu tänapäeva globaalsest majandusest. Enam kui poole miljardi kodanikuga Liiduna on Euroopa potentsiaal aga võrreldamatu.
Meie diplomaatiline võrgustik on lai ja sügav ning küündib igasse maailma nurka. Majanduslikult oleme maailma G3s, koos Hiina ja USAga. Oleme peaaegu kõigi maailma riikide jaoks peamiseks kaubanduspartneriks ja välisinvestoriks. Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos investeerivad arengukoostöösse rohkem kui kogu ülejäänud maailm kokku.
Selge on aga ka see, et me ei kasuta seda potentsiaali täies ulatuses, vähemalt veel mitte. Suur hulk meie kodanikest mõistab, et peame oma rolli eest maailmas võtma kollektiivse vastutuse. Ka meie partnerid eeldavad, et EL mängib suurt rolli, sealhulgas ka ülemaailmse julgeoleku tagajana.
EL saab rahuldada oma kodanike vajadusi ja panna partnerlust toimima vaid siis, kui teeme kõik koostööd – kui ELi institutsioonid ja riiklikud valitsused on igal tasandil ühendatud. Just see ongi Globaalse Euroopa Välis- ja Julgeolekupoliitika Strateegia eesmärgiks, mille esitasin hiljuti Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu liikmesriikide juhtidele.
Strateegia, mis on üle kümne aasta ELi esimene, keskendub sama palju kaitsevõimele ja terrorismivastasusele kui töövõimalustele, sotsiaalsele integratsioonile ja inimõigustele. See käsitleb ka rahu ülesehitamist ning Euroopa-siseste ja seda ümbritsevate riikide ja ühiskondade vastupidavust.
EL on alati oma pehme võimu üle uhke olnud ning on seda ka edaspidi, sest oleme sellel alal parimad. Öelda, et Euroopa on eksklusiivselt tsiviilvõim, ei ole aga õiglane areneva reaalsuse suhtes. Näiteks viib EL praegu üle maailma läbi 17 sõjaväelist ja tsiviiloperatsiooni. Euroopa lipu all teenivad tuhanded mehed ja naised sellistes kaugetes kohtades nagu Afganistan, Kongo, Gruusia ja Sahel, Somaalia ning Moldova ja Vahemere piirkond. Tänase Euroopa jaoks käivad tugev ja pehme võim käsikäes.
Antud strateegia toetab Euroopa Liidu strateegilise autonoomia saavutamise soovi, mis on vajalik meie kodanike ühiste huvide ning ka meie põhimõtete ja väärtuste edendamiseks. Teame aga, et selliseid prioriteete saab kõige paremini täide viia koos – mitmekülgsusel põhineva rahvusvahelise süsteemi ja reeglite abil, mitte globaalpolitseinike ja üksikute sõdalaste abil.
See on põhjus, miks EL jätkab üleatlandilise koostöö ja NATO partnerluse tugevdamist, luues samal ajal kontakte uute mängijatega ning otsides strateegia edendamiseks uusi vorme. EL investeerib piirkondlikesse institutsioonidesse ja koostöösse piirkondadesiseselt ja nende vahel. Veel edendame ülemaailmse valitsemise reforme, mis suudaksid vastu seista selle sajandi väljakutsetele.
Sedasi käitudes toimime praktiliselt ja põhimõttekindlalt, jagades kohustusi partneritega ning panustades nende tugevustesse. Kakskümmend aastat laienevat ülemaailmset ebakindlust on andnud meile selge õppetunni: minu naabri nõrkused ja minu partneri nõrkused on ka minu nõrkused. Lõhume seega illusiooni, et rahvusvaheline poliitika võib olla nullimäng.
Sedasi resoluutselt tegutsemine muudab paremaks iga ELi liikmesriigi ning iga meie liidu kodaniku elu. Kõik siin esile toodud eesmärgid saab aga täide viia vaid tõeliselt ühendatud ja pühendunud Euroopas. Meie kõigi kultuuride liitmine ühiste eesmärkide saavutamiseks ja ühiste huvide täitmiseks on jooksvalt pinget tekitav, kuid see on ka meie suurim tugevus: mitmekesisus teeb meid tugevaks.
Meie huvi on tõesti Euroopa ühised huvid ning ainuke võimalus need täide viia, on kasutada ühiseid vahendeid. Seetõttu on kõigil eurooplastel ja kõigil ELi liikmesriikidel kollektiivne vastutus meie liidu tugevdamisel.
Euroopa inimesed vajavad liikmesriikide seas ühtseid eesmärke ja tegevusi. Habras maailm vajab kindlamat ja vastutusrikkamat Euroopa Liitu, millel on väljapoole ja tulevikku vaatav välis- ja julgeolekupoliitika. Uus Globaalne Strateegia juhib meid teel liidu poole, mis vastab päriselt oma kodanike vajadustele, lootustele ja püüdlustele: liit, mis areneb eduka seitsmekümnest aastast rahust koosneva vundamendi najal ning on piisavalt tugev, et panustada rahu ja julgeoleku saavutamisse nii meie regioonis kui üle kogu maailma.
Copyright: Project Syndicate, 2016.