Rahandusministeeriumi uus kava plaanib kõrgemalt maksustada võimsama mootoriga autosid ning loobuda endisest standardmaksust. Kleebisega kavatsetakse märkida sõidukid, mis ette nähtud vaid firmasõitudeks.

«Kui töötaja saab tasuta kasutada tööandja autot, siis on see võrdne palgaga,» põhjendas rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov firmaautode uue maksukava vajalikkust. Töötajale on see hüve, kuna säästab teda ise auto ostmisest või liisimisest.

Seni on nimetatud hüve maksustatud kõigile ühtmoodi ehk umbes 170 eurot kuus, uus plaan seaks hinna sõltuvusse auto võimsusest kilovattides. «See on seni olnud sõltumata sellest, kas sõidetakse üliväikse ja üliökonoomse odava autoga või suure, võimsa ja kalli autoga. Hüve väärtus pole olnud vastavuses sellega, mida töötaja saab,» täpsustas Jegorov.

Kõrgema maksu alla läheks kilovatipõhise loogika kohaselt ka firma tarbeks kasutatavad elektriautod.

«Tegelikult on kilovatid ehk võimsus asendus hinnale,» selgitas asekantsler, «kui töötaja saab hüve, on oluline vaadata, kui suurt väärtust see hüve omab. Erinevaid näitajaid on iga auto puhul raske välja selgitada, kuid võimsus korreleerub kõige paremini auto hinnaga.»

Sõidupäevikute kaotamist ja bürokraatia vähendamist tervitas autode müügi- ja teenindusettevõtete liidu juht Sulev Narusk positiivselt: «Maksu kogumine õiglasel moel on ju väga teretulnud, aga arusaamatuks jääb kilovatipõhisus ja kaasnev maksusoodustus vanadele autodele.»

«Sõnum täna on selline, et kulla ettevõtja, osta vana sõiduk – saad maksusoodustust. Ja kulla ettevõtja, kes sa mõtlesid järgmisel aastal osta elektriauto, siis ära seda jumala pärast tee,» sõnas Narusk.

«Vanade autode puhul ei ole see maksusoodustus, kuna lähtuda tuleb auto väärtusest. Seega ei saa rääkida, et viieaastane auto ja salongist tulnud uus auto on sama väärtusega. Tegelikult pole 0,75 koefitsendi kasutamine maksusoodustus, vaid selle eesmärk on viia vastavusse hüve ja maksu suurus,» vastas Jegorov.

Sõitude üle peetava arvestuse kaotamise põhjuseks on asekantsleri sõnul sõidupäevikute liialt loominguline käsitlemine, kandes sinna põhimõtteliselt ükskõik mis sõite.

«Kui töötaja sõidab firmaautoga iga päev koju ja tööle, siis loomulikult tekivad küsimused. Kuid töösõidul ühelt objektilt teisele käies vahepeal toidupoe juures peatuda, et õhtuks asjad ära osta või Statoilist kabanossi osta, siis see ei tee seda sõitu ettevõtlusega mitte seotud sõiduks, sest sinna ei mindud selle eesmärgiga,» selgitas ta.

Väikeettevõtjad, kelle tööaeg ei ole piiritletud kontoritundidega, peavad auto märgistamist kleebisega eriti ebaõiglaseks.

«Olen nõus, et nad võivadki kogu aeg tööl olla, aga küsimus on selles, kas nad kasutavad autot ainult ettevõtluseks või ka isiklikeks sõitudeks. Küsimus on selles, kas Võrumaal vanaema juures olemine on seotud ettevõtlusega või mitte. Ma ütleks, et see on ikkagi isiklik sõit, sõltumata sellest, kas pea või kätega tehtav töö kestab 24 tundi ööpäevas,» märkis asekantsler.