Tarmo Pikner: kuidas ületada Vähi pöörijoon?

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Kahetsusväärselt on Nice’i ja Türgi sündmused lõiganud noaga hapukurgihooaja läbi, kuid ka neile kuritegelikele sündmustele eelnenud vaikelust võis leida uudisväärtusega värskeid kurke, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.

Üsna värskendavalt kõlas peaminister Taavi Rõivase reaktsioon ärimees Tiit Vähi venehõnguliste äriplaanide nurjumist kommenteerides. Maagiline Vähi pöörijoon toimib tänaseni ja selle ületamine osutub ränkraskeks katsumuseks.

Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon globaalses tähenduses eraldab palavvööndit parasvööndist, kus päike on seniidis üks kord aastas. Meie tillukesel osal globaalsest maailmast eraldab aga Vähi pöörijoon nõukogude majandusmudelit vabaturumajanduse omast. Ehk siis Tiit Vähi, kes oli küll vabaturumajanduse juurutamisel Eesti peaminister, on oma elu jooksul viljelenud tegelikult sotsialismiaegset ettevõtlust ja vene-stiilis ärimudelit.

Omaaegseid klassikuid tsiteerides – Tiit Vähi juhtis Eesti riiki nagu nõukaaegset Valga autobaasi.

Vähi pöörijoone ületamine on ränkraske ettevõtmine

Kui Vähi impeeriumile aluse pannud Silmeti erastamine ja edasi-tagasi ost-müük on käinud nii läänepoolsete investorite abiga kui ka idarahadega, siis tema Sillamäe sadama äri on üles ehitatud Venemaa osanike ja investeeringutega. Sellest johtuvalt kohtame tihti Tiit Vähit Venemaal toimuvatel ärifoorumitel (kohtumas Jakunini, Katkovi ja teiste eksputinlastega), mitte aga Londonis või Singapuris ärikohtumistel.

Siinkirjutaja on juba uue Eesti aja algul välja töötanud vormeli, millega seletada Eesti taasiseseisvumise perioodil ühtede ärimeeste pöördumist läände ja teiste puhul ida poole, kus ärisuhteid loodi põhiliselt Venemaaga.

Niisiis, Vähi pöörijoon eraldab parasvööndisse ärimehed, kelle koolitunnistusel oli inglise keele hindeks rohkem kui kolm ehk siis neljad-viied. Palavvööndisse, kus valitsevad džungli reeglid ja on ettearvamatu ärikliima – seega kõik on võimalik (Venemaa, Ukraina, Valgevene), platseerusid ärimehed, kelle inglise keele hinne oli koolis pigem kolm või alla selle (ehk tegid inglise keele tunnist poppi). Inimlikust küljest on selline orientatsioon isegi mõistetav. Kes soovib teooria paikapidavust kontrollida, otsigu oma koltunud koolitunnistused üles.

Sealjuures hämmastab, kui visad on idaturgudel ratsarikastumisega ärimehed ära hellitatud – korduvalt on seal n-ö peksa saanud põllumehed ja kalamehed, raudteemeestest rääkimata, kuid ikka nähakse seal oma hädadele virvatuledes päästerõngaid. Nõukanostalgia ja vene stiilis äriharjumused ei võimalda kuidagi Vähi pöörijoone ületamist.

Suhtesoojenduse mesijutt agressoriga

Kui Tiit Vähi kutsub üles NATO-suhtluse asemel Kremliga mehkeldama, siis näitab see pehmelt öeldes riigimehelikkuse täielikku minetamist. «Minu ja (Sillamäe) sadamaga tahetakse koostööd teha (Venemaa poolt)» – nii kuulutab Vähi omaarust prohvetlikku sõnumit. Uskumatu enesekesksus – samal ajal, kui ümberringi räägitakse Eesti riigi suveräänsuse säilitamisest. Unustame Ukraina ja hakkame esindama Venemaa huve Euroopa Liidus (sanktsioonide lõpetamisest) – selline pahupidi loogika kõlab lausa riiklike põhimõtete reetmisena.

«See on karjuv silmakirjalikkus,» reageeris peaminister Rõivas oma selle suve parimas sõnavõtus. Ka paljud ettevõtjad on õnneks samal meelel, vähemalt Vähi pöörijoone parasvöötme poole esindajad. Muidugi – Vähi venelastest äripartnerite investeeringud Sillamäe sadamasse on hapuks minemas, sellest ka hüsteeriline püüd mõjutada meie riigi poliitikat Venemaa suhtes.

Ei saa ometigi endale lubada mõne äriprojekti õnnestumise nimel seada kahtluse alla Eesti riigi strateegilist orientatsiooni, mis suurte jõupingutustega paika pandud. Kahju, et seda ei adu endine valitsusjuht, olles kurdistatud Putini mesijutust. Eriti küüniline oli Vähil tulla selliste ketserlike mõtetega välja NATO Varssavi tippkohtumise eelõhtul. Loodetavasti Varssavis kokkulepitu tegi ka kõhklejaile selgeks, millises maailmas me elame ja kus on selles meie koht.

Kahjuks tuleb tõdeda, et Putinil on sõpru ka NATO ovaallaua ääres. Kui tippkohtumise õhtusöögil Kreeka peaminister Tsipras hakkas Putinit taevani kiitma, lajatas Obama selle suu kinni: «Seda juttu võid oma sõber Putinile rääkida!»

Siit aga Tiit Vähile tasuta äriplaan – kuuldavasti on sotsialistlikku majandust viljelev Tsipras sunnitud panema kuulsa Pireuse sadama erastamisele ja sellele võiks nüüd küüned taha ajada. Miks mitte luua püsiühendus Sillamäe ja Ateena vahele ning arendada ümber Euroopa laevaturismi. Vähemalt Saaremaa turismi paneks see käima, kui vahepeatus teha Saaremaa sadamas, kus sel hooajal randunud vaid üks (!) kruiisilaev. Äriplaanil on muidugi üks nõrk koht – see nõuab Vähi pöörijoone ületamist.

Putiniga sõbrustamisest aga nii palju, et pigem sooviksin uskuda presidendiks pürgiva Mailis Repsi unistustesse, kes lubas esimesel kutsel Venemaale tormata suhteid siluma, kui et isiklikke ambitsioone tagaajavat ekspeaministrit Vähit. Reps mõtles vähemalt Eesti riigile, kui sellise ilmvõimatu missiooniga lagedale tuli, kuid Vähi igast sõnast kostab läbi isikliku vene rubla krabin.

Kui vähi pöörijoon pakub maksimaalset päikest vaid korra aastas, siis tahaks päris päikest ka ülejäänud kolmesaja kuuekümne neljal päeval, seda aga Vähi pöörijoon kahjuks ei võimalda.

---

Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».