Yana Toom

FOTO: Illustratsioon: Andrus Peegel

​Ilmselt on Keskerakonna aseesimehest Euroopa Parlamendi liikmel Yana Toomil (49) siiski üsna ükskõik, mida eestikeelne meedia temast arvab. Mis tähtsust sel lõpuks on – tema valijad on ju valdavalt need, kes Kremli telekanalite mõjuväljas elades peavad Putini administratsiooni samme kõige õigemaks, olgu siis tegemist Süüria või ükskõik mille muuga.

Meenutagem, millest Süüria kodusõda üldse algas. See algas varateismelistest poistest, kes sodisid kooli seinale revolutsioonilise sisuga grafiti. Poisid võeti kinni, neil murti jalad ja lõigati küljest kõik, mis võimalik. Selline jõhkrus oli araabia kevade lõhna tundnud süürlastele liig. Samamoodi on Toomil ükskõik süürlastest, kelle linnad Bashar al-Assad on lasknud puruks pommitada, keda diktaatori režiim vanglates piinab ja tapab. Ignorantne Assad käskis avada demonstrantide pihta tule, ja nii see läks.

Ükskõik on Toomil ka europarlamendist, kui ta räägib fact-finding mission’ist (teabekogumismissioonist – toim). Kahtlemata peab iga eurosaadik enne oma poliitilise seisukoha kujundamist mistahes teemal olema huvitatud, mis toimub. Olukord Damaskuses on Toomile selge: Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu kannatavad tavalised inimesed.

Ent selline argument on kas rumal või küüniline. Assadi režiimi hirmuteod on kordades rohkem kannatusi toonud kui Euroopa Liidu sanktsioonid eales võimaldavad.

Pealegi oli Toomil see osa taustakontrollist, mida saab teha Brüsselist või koguni koduarvuti tagant, nagunii tegemata, kui ta Süüria ülemmufti Ahmad Badreddin Hassouni seisukohtadega kursis polnud. Või ei pidanud ta seda oluliseks. Mõtleks, Euroopa, ükskõik.

Toomi tundvad inimesed nimetavad teda kirglikuks ja emotsionaalseks, kuid samas pragmaatiliseks ja isepäiseks. Viimast võib ta endale lubada küll: ta on ainus keskerakondlane, kes on Edgar Savisaarest valimistel rohkem hääli saanud ning Savisaar peab temaga lihtsalt arvestama.

Toomi kirg on ratsionaalne. Eesmärk pühitseb abinõu. Kõik see peegeldub vastustes Postimehe küsimustele, kus poliitik tunnistab, kuidas Süüria-visiidi kajastamine Eestis teda hingepõhjani vihastas. Tema kirjeldab seda tööreisina Euroopa saatuse nimel, et avardada vaadet.

Heast diplomaadist ei pruugi saada head poliitikut, hea poliitik peab olema ka diplomaat. Pragmaatiline poliitik peab arvestama sellegagi, et isegi tema veendunud valijad ei ela vaakumis. Iseennast meelega tolaks teha ja paariaks mängida pole üldse mingit mõtet, kuid just seda võib põnev ja ohtlik väike visiit Toomiga teha. Eriti veel siis, kui reisiseltsiliseks on selline kummaline tegelane nagu Tatjana Ždanoka – naine, kes on europarlamendis veetnud aastaid, püüdes kõiki ebaõnnestunult veenda Läti venelaste õigusetus seisundis.

«Kas Kremli mõju Euroopa Parlamendis laieneb?» küsib sõltumatu portaal EU Today Toomi reisi analüüsides.

Teisalt jällegi, pragmaatiliselt vaadates – võib olla ongi Toomi kogu edasine poliitiline ambitsioon vaid poliitilised pentsikused europarlamendis, lihtsalt vahefiniš tuleb kord iga viie aasta tagant edukalt läbida. Ždanoka võiks selles küsimuses olla väärt õpetaja. Nii et tema tiiva alla hoidmine ongi väga pragmaatiline valik.