«Uus juhatus peab alustama puhtalt lehelt,» ütles AS Tallinna Sadama toonane nõukogu esimees, Reformierakonna liige Remo Holsmer mullu septembris ettevõtte pressiteates. Juhatusse valiti ajutisteks liikmeteks riigifirma senine finantsjuht Marko Raid ning Soraineni büroo vandeadvokaat Carri Ginter ülesandega viia ettevõttes läbi erikontroll sõltumatu audiitorfirma kaudu.
Juhtkiri: plekid puhtal lehel (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõni päev varem oli kaitsepolitsei pidanud altkäemaksu võtmises kahtlustatavana kinni ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Ajutiste liikmete määramisega pidi Holsmeri sõnul olema «Tallinna Sadama jätkusuutlik ja läbipaistev juhtimine tagatud». Mastaapsest kuriteokahtlusest šokeeritud avalikkusel pole olnud põhjust eeldada, et puhta lehekülje keeramise taotlus ei tulnud puhtast südamest.
Samas kehtib vana tõdemus, et avalik asi mitte ainult ei pea olema aus, vaid ka näima aus. See puudutab igasugust valitsemist, poliitikat, samuti näiteks kohtumenetlusi. Kindlasti ka riigiettevõtete juhtimisega seonduvat. Seepärast väärivad tähelepanu ja üle rääkimist kõik juba ilmnenud ja ilmnevad aspektid.
Puhas leht tähendab tõepoolest puhast lehte. Piltlikustades: kui inimene kirjutab ametlikku kirja või esitab avalduse, ei sobi puhtandile plekid, isegi kui need iga nurga alt paberil ei paista. Seosed ning võimalikud rahalised soodustused riigiettevõtte toonase nõukogu esimehe Holsmeri, valitsuse juhtpartei Reformierakonna ning advokaadibüroo Sorainen vahel Tallinna Sadama altkäemaksukaasuse taustal, millest tänane Postimees kirjutab, tekitavad tahes-tahtmata küsitavusi.
Vahemärkusena: Postimees on neist asjaoludest kirjutades mõneti komplitseeritud olukorras, olles olnud Holsmeri algatatud kohtuasjas kostja, kuid ajakirjanduse ülesanne on teenida avalikku huvi, oma lugejaid, ühiskonda.
Niisiis, isegi olukorras, kus kõik ongi juriidiliselt korrektne, tuleks poliitikutel püüda selliseid seoseid vältida. Tallinna Sadama juhtide protsess on niigi raske ning avalikkus ootab, et keerdsõlmede lahtiharutamine annaks puhastava lõpptulemuse.
«Poliitilise korruptsiooni ennetamisel on võtmeroll poliitilisel kultuuril,» rõhutab ühing Korruptsioonivaba Eesti poliitilise korruptsiooni olemust avavas artiklis. See tähendab, et poliitikud peaksid palju enam pingutama, et puhastel lehtedel poleks kahtlust äratavaid plekke. Poliitilist kultuuri, mille olulisusest on rääkinud ka sageli ühiskondlikel teemadel sõna võtnud advokaat Ginter, ei saa edendada ainult sõnades, vaid sellele tuleb kaasa aidata ka tegudega.