Juhtkiri: tühjus Pokumaal

Pokumaa on üks populaarseid sihtkohti klassiekskursioonideks. Foto: Sille Annuk

Edgar Valteri pärand peab säilima

Pokumaa ümber toimuv on euroraha rikkuses paraku üpris klassikaline juhtum tänapäeva Eestis: ambitsioonika idee tuultes ehitame valmis kena kompleksi, kuid kuidas seda üleval pidada, sellele ei mõelda, vähemalt mitte eriti põhjalikult.

Läinud aasta oktoobris käsitleti meedias maaülikooli loomakliiniku suurte loomade osa kurba saatust, mis eelarvekärbete tõttu tühjana pidi seisma. Moodne maja oli küll valmis, kuid raha selle kasutamiseks ei olnud.

Täna me räägime kunagise lasteraamatute illustraatori, grand old man’i Edgar Valteri ideede järgi loodud Pokumaast, mis pidi küll olema lastele loodust ja kunstniku pärandit tutvustav hoiupaik, kuid nüüd seisab kasutamata. Ehitust on rahastanud Euroopa Liit, Eesti riik ja kohalikud omavalitsused. Kuid ülalpidamiseks pole näiteks sel aastal Pokumaal praegu sentigi.

Pokumaa ümber on praeguseks kuhjunud palju probleeme. Nii on Pokumaa sihtasutus koondanud viieliikmelisest personalist neli inimest, tööle on jäänud vaid valvur. Ent kuigi Pokumaa külastatavus on selges langustrendis – nüüd on kompleks talvel lausa suletud –, on sihtasutus siiski taotlenud EASilt juba raha laienemiseks. See tundub üsna süüdimatu: kui isegi olemasolevat ei suudeta üleval pidada, siis kuidas plaanitakse hakkama saada laienemisega? Kes seda siis üleval hakkab pidama?

Massilisele külastatavusele Pokumaa paraku praeguses olukorras loota ei saa. Põhjuseid on mitu ning sihtasutus peaks väga hoolikalt kaaluma, kas juhtimisotsused, mis seni on tehtud, on olnud piisavalt läbimõeldud. Pokumaa ei tegutse ju tühjas ruumis, vaid peab teemapargina võistlema kõigi teiste atraktsioonidega, mis peresid meelitavad. See tähendab aga, et vaid looduses jalutamine ja töötubades meisterdamine kaotavad oma uudsusevõlu väga kiiresti.

Hoopis pentsik on aga riigi osalemine Pokumaa tegevuses – maavalitsuse kaudu pole Pokumaa mitte kultuuriministeeriumi, vaid siseministeeriumi, täpsemalt regionaalministri haldusalas. See aga jätab Pokumaa staatuse hoopis segaseks: kui riik panustab Pokumaasse Edgar Valteri pärandi hoidmiseks, siis peaks see võrdselt teiste muuseumidega olema kultuuriministeeriumi vastutusel. See looks ka selgemad alused Pokumaa ülalpidamise rahastamiseks.

Edgar Valteri pärand ei tohi aga kindlasti hukkuda. Kes siis veel, kui mitte tema vääriks just oma majamuuseumi. Valteri pärand on võrratult suurem kui vaid Pokumaa: naksitrallid, jahikoer Ramses, arvukad illustratsioonid lasteraamatutele ja ajakirjadele, karikatuurid. Ning küsimusele, kuidas seda hoida ja hoidmist rahastada, tulebki vastata kõigepealt. Ja vastama peab kultuuri-, mitte sise- või regionaalminister.