Tiit Tammaru: miks Tallinn venestub? (12)

Tiit Tammaru
, Tartu Ülikooli rahvastiku ja ­linnageograafia professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professor Tiit Tammaru.
Professor Tiit Tammaru. Foto: uttv.ee

Miks venekeelsed koonduvad Tallinna, samas kui eestlased sealt välja kolivad? Üks rahvastiku mobiilsust käsitleva uuringu autoritest, Tiit Tammaru andis Postimehe toimetuse palvel täiendava kommentaari.

Mis kirjeldatud trende põhjustab?

Erinevate sissetulekute ja eelistuste tulemusel hakkab kokkuvõttes ajaga toimima ringkäik, kus erinevates piirkondades elavad eri rahvused, nende lapsed käivad erinevates koolides, inimesed, kellega suheldakse (sotsiaalsed võrgustikud), ei kattu ja tööturu edukus on erinev. Samuti on vähe teisest rahvusest sõpru, segaabielusid jne. Eestis aitab sellisele ringkäigule tublisti kaasa asjaolu, et juba alates kolmandast eluaastast hakkab väga suur osa lastest käima kas eesti- või vene õppekeelega koolides.

Tallinna elamuturg kihistub kokkuvõttes üha enam mitte üksnes jõukuse, vaid ka rahvuse alusel ning need kaks suundumust kattuvad omavahel üha enam. Linnarahutused Euroopa pealinnades näitavad, et probleemid on oma olemuselt mitte ainult sotsiaalsed, vaid sotsiaalruumilised. Just vaesemad ja suurema vähemuste osakaaluga piirkonnad on linnades probleemsed. Samas on raske öelda, kust läheb piir, et probleemid on nii suured, et hakkavad mõjutama linnade arengut. Oluline on näiteks see, milline on vähem jõukate piirkondade seotus teiste linnaosadega, näiteks transport. Tallinna-taolises suhteliselt väikeses ja kompaktses linnas, kus on hea ühistranspordikorraldus, pole probleemid kindlasti nii teravad kui näiteks USA suurlinnades.

Kommentaarid (12)
Copy
Tagasi üles