Ken-Marti Vaher

FOTO: A.Peegel

Neli Res Publica esimehekandidaati saatsid 2002. aasta suvel teiste erakondade juhtidele avaliku kirja, kus kutsusid parteisid üles üheskoos parandama erakondade mainet. Esimeheks kandideeris ka nüüdne Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär Ken-Marti Vaher (36).

 Kõige tähtsama maineparanduse meetmena nimetas ta põhimõtet: ei saa olla korraga poliitik ja erakonna ametnik.

«Erakonna ametnik peab tegema tööd erakonna hüvanguks ja eesmärkide saavutamiseks. Euroopa suurerakondades on see keelatud, seetõttu keelasime selle ka Res Publicas,» seisab kirjas. «Soovitaks sama ka teistele Eesti parteidele. Tahad minna poliitikuks, pead lahkuma erakonna palgatöötaja ametist.»

Aastad reaalses poliitikas teevad oma töö. Äraostmatute lumivalgete kinnastega uut poliitikat ellu viima tulnud meestel võivad põhimõtted ununeda või vastavalt hetkeseisule muutuda. Aastad on teinud töö ka IRL­i rahakotis, kus laiutas aasta eest suur tühjus.

Läinud aasta märtsis ei suutnud IRLi esimees Mart Laar peasekretäri kohale läbi suruda oma kandidaati Tiit Riisalot ja volikogu hääletas Laari paremaks käeks Ken-Marti Vaheri. See oli märk, et Res Publica tiib muutub IRLis veelgi tugevamaks.

Laar ootas Vaherilt toona eelkõige partei struktuuri korrastamist. «Me ei ole tööbörs. Tööpuuduse vastu võitleme teiste vahenditega, aga mitte oma erakonna juurde uusi töökohti luues,» ütles Laar. «Kuid kindlasti erakonna struktuur korrastub. Kõik osalised, erinevad inimesed kasutatakse ära, pannakse tõsiselt tööle, sest meil on üsna selged eesmärgid järgmisteks valimisteks.»

IRLis arvatakse, et just peasekretär Vaheri peas sündis mõte, kuidas erakonna raha kokku hoida. Nimelt olid veel eelmisel suvel IRLi kontorites ja piirkondades palgal tegevjuhid. Toimus «struktuuri korrastus» ja piirkondade kontaktisikuteks said üheksa parteilast, kes saavad palka riigilt – ministri, maavanema või linnafraktsiooni nõunikuks olles. Üheksa aastat pärast erakondade mainemanitsust said IRLis endas poliitik ja ametnik kokku.

Suur jalgpallisõber Juhan Parts andis 2003. aastal peaministriks olles teisele suurele vutifännile, justiitsminister Vaherile hoiatuseks kollase kaardi, kui selgus viimase veres olev kihutamiskirg.

Üheksa aasta jooksul jäi Vaher kiiruse ületamisega 23 korda politseile vahele. Tema kuriteomõõdikute plaani avalikkuse ette jõudmisel sai kollasest kaardist punane ja Vaher oli sunnitud ministrikohalt lahkuma. Eestis polegi ühtegi teist partei peasekretäri, kelle pärast on valitsus kukkunud. 2005. aastal jäi Parts peaministri kohast ilma ja algas Ansipi ajastu.

Vaheril on ambitsiooni juhtida tulevikus nii erakonda kui ka valitsust. Metsiku töövõimega mehe eestvedamisel on Res Publica mõne aastaga Isamaaliidu üle võtnud ja erakond on muutunud avalikkuse jaoks ainult suletumaks.

Vanad isamaaliitlased ehk kampsunid hoiavad pead käte vahel ja kannatavad vaikides olukorda, kus uue põlvkonna poliitikud rühivad hullunud pilguga vaid võimu poole. Mõned üksikud hellahingelised ei kannata olukorda välja ja pöörduvad meedia poole, julgemata avaldada oma nime, sest – tsiteerides üht lihtliiget – «kardan hilisemaid repressioone».

2003. aastal tulid Res Publica poisid poliitturule loosungiga «Vali kord!». Kord on tõesti vali.