Indrek Zelinski

FOTO: Eesti Jalgpalli Liit

Island tõestas kõrgeimal tasemel, et loeb idee, mitte suurus, loeb pühendumus, mitte raha. Meil tuleb keskenduda noortele, nende tervisele ja liikumisele, kirjutavad jalgpallitreenerid Janno Kivisild ja Indrek Zelinski.

Tellijale

Tänavused jalgpalli Euroopa meistrivõistlused on viinud paratamatult mõtted Islandile – veerandfinaali jõudnud saareriik võitis paljude südamed. Tegelikult aga paneb see fenomen veel rohkem mõtlema Eestist.

Kuidas on võimalik, et 330 000 elanikuga riik alistas Inglismaa ja mängis viiki Portugaliga? Erakordne tahtejõud? Supervõimed? Maailmanimega treenerid? Kõik need küsimused on lihtsad pähe kargama, vastused pole kaugeltki nii ühesed.

Island on tõestanud kõige kõrgemal tasemel, et loeb idee, mitte suurus. Loeb pühendumus, mitte raha. Loeb töökus, mitte glamuur. Loevad inimesed, kelle jaoks tervislik eluviis on tavapärasus, midagi sama loomulikku nagu meile laulupeol käimine. Sportliku edu vundament on terve rahvas.

Tee terve rahvani algab noortest, kelle harjumused kujundavad kodu, kool ja üha rohkem treener, kes spordiringis lapsega tegeleb. Peab mõistma, et spordiklubi ei ole tavaline teenusepakkuja, kuhu laps iga paari päeva tagant kaheks tunniks hoiule antakse. Lapsevanema aktiivne ja toetav osalemine protsessis on ülimalt oluline.

Eesti noorte jalgpalli suurim probleem on treenerite puudus, motivatsioon ja jalgpalliväljakute nappus. Meil on tublisid ja missioonitundega treenereid, kes jätkuvalt suudavad luua selle niivõrd vajaliku kontakti palli ja lapse vahel. Enamik neist teeb seda tööd puhtast armastusest jalgpalli vastu, samas on paljudel nn päristöökoht, mistõttu ei ole neil võimalik sajaprotsendiliselt jalgpallile keskenduda.