Postimees 1996. aastal: USA ja Venemaa jagavad jälle mõjusfääre?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin.
Venemaa esimene president Boriss Jeltsin. Foto: AFP

Kaks nädalat tagasi USA presidendile Bill Clintonile saadetud salajases kirjas nuriseb Venemaa president Boriss Jeltsin Balti riikide põikpäisuse ja väidetava räige venelaste õiguste ahistamise üle ja väidab, et Venemaa ei tunnusta iialgi Tartu rahulepingut, ka mitte pooleks tunniks. Mitmed eksperdid tõlgendavad Jeltsini kirja Clintonile kui otsest ettepanekut lõpetada toetus Balti riikidele ja jätta need Venemaa mõjusfääri.

Laupäevases Izvestijas on avaldatud lõike Jeltsini tõenäoliselt 22. juuniga dateeritud kirjast, kus Venemaa president kinnitab Ameerika ametivennale, et Eestis ja Lätis leiavad aset räigeimad inimõiguste rikkumised. Teine teema, mis Jeltsini kirjas põhjalikku käsitlust leiab on Tartu rahu problemaatika ehk Eesti ja Venemaa vaheline väidetav territoriaalne vaidlus. Jeltsin on kirjas sõnastanud Venemaa selge positsiooni: kuni Eesti nõuab Tartu rahu tunnustamist, leiab Venemaa, et eestlastel on talle territoriaalseid pretensioone.

Izvestija rõhutab kirjalõiku, kus Jeltsin annab Clintonile teada, et Venemaa ei hakka tegema takistusi Läti, Leedu ja Eesti koostööle Euroopa Liiduga. Vene lehe arvates annab Jeltsin mõista, et Euroopa Liitu astumine võiks saada Balti riikidele kompensatsiooniks NATO ukse taha jäämise eest.

9.07.1996

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles