Olev Remsu

FOTO: Erakogu

Kirjanik Olev Remsu mõtiskleb enne kauaoodatud ja paljuräägitud Varssavi tippkohtumist Vene-NATO suhetest.

Tellijale Tellijale

Diktatuuririigi (välis)poliitika võib põigata siia-sinna. Veel 10. veebruaril 1954 ründas toonane Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ägedalt NATOt, samastades seda antikominterni paktiga, mille Jaapan ja Saksamaa sõlmisid 1936. aastal Nõukogude Liidu vastu ning millega hiljem ühines Itaalia. 18. veebruaril 1954 pidas seesama Molotov äkki uue kõne, milles puudus lääne-vastane retoorika. Ja 31. märtsil esitas Molotov riigi ametliku palve astuda NATO liikmeks.

Kummatigi ei olnud see siiski esimene kord, kui niisugune asi päevakorda tõusis. Kulisside varjus oli sellele vihjatud varemgi. 25. augustil 1952 kohtus Stalin Moskvas Prantsusmaa suursaadiku Louis Joxe´ga, kuulnud temalt, et NATO on kaitseliit, libistas Stalin üle huulte, et sel juhul võiks sinna kuuluda ka Nõukogude Liit.