Plahvatus Toompeal 1991.

FOTO: Peeter Langovits

Juuli 9. päeval 1991 toimus Toompeal komandandi majas, kus asus Eesti Kodukaitse ja piirikaitseameti peakorter, plahvatus. Teed Toompeale takistavate ajutiste barrikaadide tagusesse majja oli sokutatud pomm, mis plahvatas kell 22 – hetkel, mil Pika Hermanni tornis langetati signatuuri saatel sinimustvalget riigilippu.

Maja esimesel korrusel paiknes kodukaitse ja piirikaitse staap. Kuna teisel korrusel oli ka hinnaamet, siis ei peetud hoone külastajate üle kontrolli ning see oli kurikaeltele kerge sihtmärk. Ruumipuudusel ootasid koridoris lahtipakkimist uued toolid. Kuna plahvatuse koht oli hiljem trepikoja seinal hästi eristatav, oli selge, et just sinna paberisse pakitud toolivirna oli omavalmistatud kellamehhanismiga lõhkeseadeldis pandud.

Oli juhus, et sel hetkel polnud tänaval jalutajaid ning hoones valves vaid kaks inimest: staabi korrapidaja, piiriteenistuse komissar Edgar Ääro ja tema 19-aastane abiline Arvo Krund. Ääro sai õnneks kergeid vigastusi ning koos asuti tegutsema. Side oli katkenud ning abi saadi kohale tõtanud politseinikult ja möödujatelt.

Plahvatus oli nii suure lõhkejõuga, et tekitas paksude seintega maja ja madala korpuse osa vahele laia prao, purunes trepp, eest lendasid uksed-aknad, kahjustada sai sisustus. Koridorist alguse saanud tulekahju hakkas kiiresti levima, kuid sellele suutsid valves olijad ja kiiresti kohale saabunud tuletõrje piiri panna. Evakueeriti dokumente ja tehnikat. Poolteise tunniga saadi olukord kontrolli alla, kiirabi viis ka Ääro kontrolliks haiglasse.

Ajalooline hoone vajas põhjalikku remonti. Tänu kiirele tegutsemisele sai teine korrus, kus asusid hinnaameti ruumid, vähem kannatada. Rohkem said räsida esimesel korrusel piirikaitse ruumid. Plahvatus staabihoones ei halvanud piirivalve ja kodukaitse tegevust ning linn eraldas neile kiiresti tööks vajalikud ruumid.

Kohale saabusid eksperdid ja uurimiskomisjon, algatati kriminaalasi. Tegemist oli provokatsiooniga vabariigis valitseva olukorra destabiliseerimiseks.