Ahto Lobjakas: NATO avita (35)

Ahto Lobjakas
, kolumnist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas
Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas Foto: Kanal 2

Eesti valitsusringkondade taktikaline NATO-psühhoos on Varssavi tippkohtumise eel mõistetav, aga seab kahtluse alla Eesti strateegilise tuleviku mitmel rindel.

Pole kahtlust, et Venemaa on ohtlik naaber ja NATO Eesti iseseisvuse vajalik garant. Eesti poliitikakujundajad on neist eeldustest aga tuletanud äärmusliku pärast-meid-tulgu-või-veeuputus stiilis poliitika. Järgemisi on afišeeritud Eesti nõrkusi ja ähvardatud liitlasi apokalüptiliste tagajärgedega, juhul kui neid ei kompenseerita. Mais ütles kaitseväe juhataja Riho Terras Financial Times’ile, et Eesti vajab võimalust otsiva Venemaa kallaletungi ärahoidmiseks Patrioti rakette. Võidupüha kõnes nimetas peaminister Taavi Rõivas igat Eesti nõrkust provokatsiooniks Venemaale rünnata Eestit. Juuni lõpul kirjutas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Jüri Luik, et Venemaa jutt rahust on rünnak Eesti «publiku» meelsuse vastu, varjates ekspansionistlikke kavu (EPL, 30.06).

Riigile on ohtlik, kui kehva analüüsi tõttu viiakse NATO-poliitika hüsteeria servale. Nii ei saavuta eesmärki, milleks on Eesti jätkusuutlik julgeolek. Üheainsa ebaselge ajahorisondiga pataljoni nimel riskitakse palju elulisega. Kasutatakse mobilisatsiooniretoorikat, mis asetab Eesti juba praegu virtuaalsesse sõjaolukorda ja seab kahtluse alla arvamusvabaduse piirid ning kallutab poliitilist mänguvälja valitsuserakondade kasuks. Püütakse teha ettekirjutusi liitlastele, tõugates osa neist eemale. Konfliktipotentsiaal Venemaaga süveneb, mitte ei kahane.

Kommentaarid (35)
Copy
Tagasi üles