Toomas Niimann: jaanituli ökokuusest

Roheliselt mõtleja soovitab looduse säästmiseks keelata Eestis mürkkemikaalid. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Olles tuttav elu kulgemisega, lugenud Pentti Linkola, James Loverlocki ja paljude teiste muresid, saan aru, et inimrass on tegelenud kolme põhiasjaga - enda arvukuse kordistamisega, üha suurema hulga energia tarbimisega ühiku kohta ja aina enama informatsiooni surumisega üha vähemasse ruumalaühikusse. Neist viimane, võiks öelda, jäljendab «jumala kätetööd».

Pole vaja olla selgeltnägija, et saada aru inimkonda globaalselt ähvardavast hääletusest. See aga pole enam lihtsalt hääletus, see saab olema hauavaikus, igatahes inimese kui liigi jaoks.

Vabatahtlikult ei loobu mitte keegi oma mikrokosmosest ja täna on meid üle 6 miljardi, maakera kannatab meid aga ainult 0,5-miljardilises suurusjärgus, nagu väitis Charles Darwin aastal 1834.

Fossiilset energiat hakkas inimene tarbima 18. sajandil, tänaseks on bakhanaal lõppemas. Inimtsivilisatsioonil on valida, kas eksisteerida edasi või mitte.

Nii käitudes jõuab inimrass varem või hiljem lõppfaasi, olgu see siis liigi häving, transformatsioon või mingi kolmas variant. Arvan, et elu inimesel hävitada ei õnnestu, aga kui ta soovib, et säiliks liik, peab ta suutma muutuda. Ja seda mitte homme, vaid eile.

Erinevaid rohelisi toone esindavad inimesed moodustusid Eestimaa Roheliseks Erakonnaks ja valimine näitas, et rohemurelikke valijaid oli piisav arv roheliste riigikokku saamiseks. Inimene tunnetab, teadlikult või alateadlikult ohtusid suhetes inimene versus loodus, võiks isegi öelda kõiksus, ja seda inimliigi kahjuks.

Kes siis on või peaks olema roheline? Inimene, kes eelkõige on endale teadvustanud, et elu saab jätkuda sellises vormis ainult siis, kui enda elushoidmiseks, loominguks, tööks kasutatakse ükskõik millises muundumises ainult seda energiat, mis tuleb ainsast lättest, päikesest, ja ei kasutaks pärandust, fossiilset. Täna aga kasutab inimene ainult 1/10 000 päikeselt tulevast energiahulgast.

Märgiliselt on rohelised esindatud riigikogus. Igaüks saadikuist eraldi võetuna on võrratu inimene, aga tahaks, et esindatus tekitaks ühiskonnas uue maailmavaatelise mudeli, et eelkirjeldatud ohud ei saabuks pärale nii kiiresti, et igaühe isiklik universum oleks üldise sees, mitte peal.

Meie väike riik, mis on juhitav nagu sõudepaat, peaks võtma endale entroopia võidu edasilükkamise kohustuse seaduse jõuga, olles eeskujuks maailma suurtele.

Me räägime ja kirjutame majanduse jahtumisest, krooni devalvatsioonist, inflatsioonist, nagu sõltuks sellest meie elu ja tulevik.

Ei, tulevik ei sõltu rahast, vaid keskkonnast, milliseid seadusi vastu võtame ja peamine, kuidas me neid täidame ehk haldussuutlikkusest. Selleks aga, nagu rääkis meie kadunud president Lennart Meri, tuleb leida oma nišš.

Arvan, et väikese mobiilse riigina, on meil võimalik vastu võtta ja ka rakendada hulk «rohelisi» seadusi, mis eristaks meid, oleks käitumiseeskujuks maailmale ja samas tõstaks meie elukvaliteeti, teeks Eestist vääriselupaiga.

Miks ei võiks meie, võttes prioriteediks rohelise maailmavaate riigi tasandil, vastu võtta rea «rohelise väärisriigi» teket soodustavaid seadusi?

Ma ei püüagi neid seadusi panna juriidilisse vormi, ma pole jurist, vaid rohelise ilmavaatega kodanik, loetlen neid lihtsalt mõtteliselt, vabas vormis, mitte tähtsuse järgi järjestades.

1. Riigi territooriumil ei kasutata herbitsiide, pestitsiide, mürkkemikaale, samuti ei lubata nende transiiti, nendega kauplemist või vedu oma territooriumil. GMOd on välistatud nii riigi sees kui imporditud toodetena.

2. Riigi territooriumil kasutatakse ainult looduslikku päritolu puhastusaineid ja pesuvahendeid, kuna pesu- ja puhastusvahendite sünteesiks kasutatakse aineid, mis on algselt pärit toorainest nimega nafta.

3. Kogu veekasutussüsteem Eestis rekonstrueeritaks nii, et joogiks-söögiks kasutataks põhjavett, mida transporditakse korduvkasutatavas klaastaaras, pesu- ja tehniline vesi aga tuleks ainult pinnaveest.

4. Eestis tohiks kasutada ja Eestisse importida sõiduautosid mootori töömahuga, mis bensiinimootoreil oleks maksimaalselt 1,2 L ja diiselmootoreil maksimaalselt 1,3 L, kuna pole mingit põhjust, miks inimene peab end liigutama ühest kohast teise kiiremini ja suuremat energiat tarbides, kui selleks on jooksmine.

5. Raskemetallidega seotud ettevõtmised Eesti pinnal oleks keelatud, välja arvatud energiatootmises alternatiivina kõigele muule oleks lubatud tuumaenergeetika.

6. Rasvade, rämpstoitude, süsivesinike ja lisa- ning konservantainete, GMOde tarbimisest ja ületarbimisest johtuvate probleemide uurimise teadusliku asutuse loomine. Nende kasutuse seadusandlik reguleerimine.

7. Inimtegevuse jäätmete taaskasutuse ja sellega seotud tööstuse ja uuringute prioriteetne arendamine, selle seadusandlik toetus.

8. Alkoholireklaami keelustamine, aktsiisi tõstmine väga kõrgeks. Kohalikust toormest (kartul ja vili) alkoholi valmistamise lubamine isiklikuks tarbeks.

9. Taastuvenergiate kasutamine ja biomassist kütuste ning soojusenergia tootmise viimine nii seadusandlike kui materiaalsete stiimulitega inimteadmiste tänapäevasesse tippu.

10. Noorte, >21 ja eakate <70 sotsiaalne turve, mis peaks noortele tagama harmoonilise arengu ja ka töö alates lapseeast. Eakatele väärika vananemise, pensioni maksmise 90 protsenti riigi keskmisest töötasust ja ealise diskrimineerimise välistamine.

11. Meditsiinikulud oleks patsiendi enda kanda, riigi osatähtsus tuleks viia miinimumini ja piirduda vast ainult traumaatiliste, psühhiaatrilise ja geneetilise probleemistikuga.

12. Juhtimisõigus sõidukeile, mis liiguvad lisaks inimjõule mingi muu energia toel, antakse ainult meditsiinilise ja psühhiaatrilise ning spetsiaalse HQ-testi positiivselt läbinuile. Piirkiiruseks 88 km/h.

13. Ravimite reklaam on keelatud.

14. Veel sadu seadusi eemärgiga saada meie kodu, maailm, tasakaalu, mitte seada esikohale ainult üht liiki - inimest.

See seaduste loetelu on kliimakollapsi peatamiseks muidugi kaugelt ebapiisav, kuid ometi, kusagil peaks olema alguspunkt, karje, ja parem oleks, kui karjuks terve riik, olgugi et pisike.

Mis aga puudutab konkreetselt Eestit, siis energiakandjate pidev hinnatõus, jäätmete problemaatika, peaks poliitikuid, diletante, kõiki panema mõtlema oma energiatootmise kõikide poolte arendamisele, omavaraliseks muutumisele ja eeskätt kulutuste vähendamisele.

Pidu on lõppenud, tuleks seda tunnistada ja kui ka tegelikult ei lõpetata, tulevad matused ning saab vaid kasutada ökokuuski ja varsti analoogseid ökoinimesi.