Vladimir Putin ja Sauli Niinistö.

FOTO: Reuters/ScanPix

Soome ajakirjanikud vaikisid õuduses, Sauli Niinistö hakkas rahutult nihelema. Kuid Vladimir Putinile tundus sellest vähe ja ta otsustas tsiteerida ühte oma soome sõpra, kes lausus kunagi, et NATO on valmis sõdima Venemaaga kuni viimase soomlaseni. Putin küsis: «Kas seda te tahategi?» Ja lisas: «Meile pole seda vaja.» Kuid vaevalt et need sõnad kedagi kohalviibijatest rahustada suutsid.

Niisugune kirjeldus Putini-Niinistö pressikonverentsist 1. juulil ja Vladimir Putini reaktsioonist ajakirjanike küsimusele Soome NATO-liikmesuse kohta ilmus vene suurtes meediakanalites. Vene kultuurile on tegelikult omane selline huvitav psühholoogiline nähtus: eeldada, et «hirm» ning «austus» (ja «armastus») on üks ja sama. Sellest kasvab omakorda välja Venemaad, selle juhte ja ka paljusid kodanikke vaevav kompleks, et kuna venelasi ei «austata», on parim viis seda välja teenida hirm. Sellepärast ka pidevad jõudemonstratsioonid naabrite piiridel ja poliitikute ning sõjaväelaste agressiivne retoorika.

Reaalsus on see, et soomlased ei karda vene karu, kirjutagu Vene riigimeedia töötajad oma lihtsameelsetele lugejatele, mida tahavad. Karu on ka soomlastel üks nende maa sümboleid, kes personifitseerib esivanemate vaprust ja sitkust, kes pole kunagi võõrast karu kartnud. Ega karda ka nende järglased.

Keerulisemad on lood Soome NATO-liikmesusega, millest on viimase kahe aasta jooksul seoses Venemaa agressiivse käitumisega aina rohkem räägitud. Lähenemine on kahtlemata aset leidnud. Juunis Eestis peetud NATO õppustel BALTOPS 2016 osalesid rootsi ja soome sõjaväelased, Rootsi ja Soome välisminister osalesid hiljuti ka NATO maade välisministrite nõupidamisel Brüsselis. Soome president Sauli Niinistögi on kinnitanud, et kui julgeolekuolukord Läänemere piirkonnas peaks veel halvenema, ei saa soomlaste liitumist NATOga välistada.

Peamine probleem on selles, et pärast eelmise külma sõja lõppu kujunenud soome avalik arvamus NATOga liitumise suhtes pole suutnud muutunud julgeolekuolukorraga sammu pidada. Hiljutised arvamusküsitlused on näidanud soomlaste toetuse kasvu NATOsse astumisele, ometigi on vastaseid rohkem. Toetus on suurem nooremate, haritumate ja Koonderakonna toetajate hulgas, vastasus suurem vanemate ning sotsiaaldemokraatide ja tsentristide valijate hulgas.

See ei tähenda aga seda, et soomlaste suhtumine NATOsse oleks negatiivne. Üle 70 protsendi soomlastest on arvamusküsitlustel seda meelt, et kui Soome juhid peaksid otsustama NATO-liikmesuse kasuks, siis toetavad nad seda otsust. Soome poliitikute hulgas on neid, kes toetavad seda sammu avalikult, näiteks ekspeaminister Alexander Stubb ja ekspresident Martti Ahtisaari, kuid hea oleks, kui oma selge seisukoha ütleksid välja ka teised. Praegu meenutab mõne soome poliitiku käitumine kitse kahe heinakuhja vahel.