Hanno Püttsepp

FOTO: Erakogu

Eestit on kritiseeritud passiivsuse pärast HIVi leviku ohjeldamisel. Janssen Pharmaceutica Balti äriüksuse juht Hanno Püttsepp kirjutab, et on hädavajalik viia viiruse hulk HIV-positiivsete organismis miinimumini, mis omakorda tähendab, et kõik nakatunud peavad saama ravi.

Tellijale

Eesti on endiselt uute HIVi juhtude arvult Euroopa Liidus esikohal, oleme selle poolest kurikuulsad. Terviseameti andmetel uuriti Eestis 2015. aastal HIV-nakkuse suhtes ligi 159 000 inimest, mis moodustab 12 protsenti elanikkonnast. Testitute arv ja osakaal elanikkonnast on aasta-aastalt kasvanud.

Peaaegu 70 protsenti kõigist uutest HIVi juhtudest aastatel 2000–2015 avastati meestel. Naiste osakaal on aasta-aastalt kasvanud: kui 2001. aastal moodustasid naised kõigist uutest juhtudest 20 protsenti, siis 2015. aastal juba 38 protsenti. Viimasel kolmel aastal on naiste osakaal olnud stabiilne, just 38 protsendi ümbruses. Kõik on loogiline: nakatuda ei saa ainult mehed, paljud neist toovad haiguse kodumaale või koju. Naised teevad seda uuringute järgi palju vähem.

2016. aastal on 30. aprilli seisuga Eestis diagnoositud 69 uut HIVi nakatunud isikut. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 9332 inimesel, sealhulgas aids 469 inimesel. Viimasel seitsmel aastal ei ole uute juhtude arv oluliselt vähenenud.

Need on inimesed, kelle puhul me teame, et nad on nakatunud. Kuid kui palju on neid, kelle puhul me ei tea? Tõenäoliselt palju. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2014. aasta hinnangu põhjal ligikaudu 13 000.

Varem peeti HIVi ennekõike narkomaanide ja homoseksuaalide haigusetekitajaks, kuid viirus levib järjest enam eelkõige heteroseksuaalsete ja narkootikume mitte tarbivate inimeste hulgas. Elad rahulikku pereelu, kuni ühel päeval saad teada, et oled nakatunud. Inimeste seksuaalkäitumine pole sugugi ettearvatav isegi inimesele endale, veel vähem tema partnerile. Eriti valus on, kui oled oma partnerit usaldanud ning petmise avastamise kõrval avastad ka nakkushaiguse.

Nii kummaline kui see ka ei ole, võib nakatunu elada kaitsevahenditeta suguelu, ilma et ta partnerit nakataks, päris edukalt ja kaua – kui ta võtab korrektselt ravimeid. Viiruse ülekande tõenäosus HIV-positiivselt HIV-negatiivsele isikule kaitsmata vahekorra ajal on praeguste ravimite korrektse võtmise korral langenud ligikaudu ühe protsendini. Risk on väike.

See ei tähenda muidugi seda, et kondoomi kasutamisest peaks loobuma, kuid näitab siiski, et tõhusate ravimitega on haiguse levikut võimalik kontrolli all hoida. Tänapäeva ravimitel on vähe kõrvaltoimeid ning neid on mugav võtta. Teaduslikult on tõestatud paradoks, et korralikult ravimeid võtvad ja õigel ajal avastatud HIV-positiivsed elavad kauem kui HIV-negatiivsed, kuna on pideva arstliku kontrolli all.

HI-viiruse levik emalt lapsele on Eestis olnud püsivalt madal, moodustades ligikaudu 0,5 protsenti kõigist HIV-positiivsel emal sündinud lastest aastatel 1988–2015 (kolm juhtu aastal 2012, kaks juhtu 2013, kolm juhtu 2014 ja mitte ühtegi 2015). Rasedusaegsete uuringute tõttu on naiste testimine kõrgel tasemel ning meeste oma oluliselt madalam.

Lapsel on võimalik nakatuda HIVi emaüsas, sünnitustegevuse ajal või viirust kandva ema rinnapiima kaudu. Tõenäosus, et laps nakatub emalt saadud HI-viirusesse, on 25–30 protsenti, kui arstid ei ole kasutusele võtnud ennetavaid meetmeid.