Peeter Langovitsi tagasivaade: ülemaailmne soomepoiste kokkutulek

Soomepoiste kokkutulek Foto: Peeter Langovits

Kui 1991. aasta augustis said soomepoisid esimest korda pärast sõda kokku Luumäel Soomes, siis 1994. aasta võidupühal meenutati Eestis ülemaailmse kokkutulekuga Soome sõdades osalenud eesti vabatahtlike võitlust Soome ja Eesti vabaduse eest aastatel 1943–1944 ning jalaväerügemendi JR200 tegevust. Ligi 3400 soomepoisist oli Eestis veel elus üle 600 ja välisriikides üle 400 vabatahtliku.

Üritus algas 22. juunil jumalateenistusega Kaarli kirikus, mil avati kiriku seinal Alfred Karu kavandatud-valmistatud mälestusplaat soomepoistele – samasugune kui Toronto Peetri kirikus. Järgnes pidulik kontsert-aktus Sakala keskuses. Soome valitsuselt tervituse toonud kaitseminister Elisabeth Rehn rõhutas oma kõnes: Soome sai raskel ajal Eestilt abi ja seda pole Soomes unustatud, nüüd on neil au olla abiks meile Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel.

Peokõne pidas Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduse aseesimees Uno Järvela. Soomepoisse seadis noortele eeskujuks Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Rein Helme. Läti presidendiga kohtunud president Lennart Meri tervituse luges ette Mikk Mikiver. Kahjuks polnud saalis näha meie valitsuse liikmeid.

Esinesid Mati Palm, Soomepoiste meeskoor, Kalevi puhkpilliorkester ja Katrin Karisma. 23. juunil jälgiti ühiselt Vabaduse väljakul võidupüha paraadi. Seejärel sõideti 14 bussiga Kuusalu lähedale Muuksi linnamäele, et avada Soome ja Eesti vabatahtlike relvavendlusele pühendatud Põhjatähe mälestusmärk.

Kolga rannast leitud rahnust valminud kolmeosalise monumendi kavandas soomepoisist arhitekt Manivald Noor ja teostas kiviraidur Andres Allmägi. Igal kivil oli oma mälestusplaat – vasakpoolsel «Eesti auks tuleviku pandiks Soomepoisid 1939–1944», keskel «Major Ekströmi vaprad soome vabatahtlikud 1919», parempoolsel «Siin Kolga lahes maabus Erna grupp suvel 1941».

Mälestusmärgi õnnistas praost Paul Saar, avakõne pidasid kaitseväe juhataja Aleksander Einseln ja soomepoiss Eerik Murusalu. Vabariigi presidendi pärja asetasid kantseleijuht Mihkel Veiderma ja soomepoisist käsundusohvitser Paavo Loosberg. Auvalves olid ka «Erna»-grupi liikmed Eino Kain, Ülo Jõgi ja Mihkel Simmo. Mälestusmärgi andis vallale üle soomepoiss Lembit Neidre.

Õhtu eel liiguti Lagedile, kuhu 1989. aastal hakkas Johannes Tõrs rajama Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi. Tõrs taastas piltide järgi sõjas hävinud president Konstantin Pätsi vennale Voldemar Pätsile kuulunud elamu, kus eksponeeriti Soome sõjamuuseumilt kingituseks saadud soomepoiste kasutatud relvade ja varustuse näidised.

Tollane sõjatehnika, millest osa oli saadud päriseks, osa laenatud, leidis koha maja õuel. Riigi toetuseta rajatud muuseumi avamisel kõnelesid Rein Helme, kokkutuleku korraldustoimkonna esimees Raul Kuutma, endine metsavend Vootele Ternel ja peaminister Mart Laar. Ilm jahenes ja nagu kombeks, ei jäänud ka vihm tulemata. Tuju tõstsid Soomepoiste Meeskoor, ühislaulud, sõdurikatla maitsev hernesupp ja jaanituli.