Vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid – see oli esimene alateadlik mõte, mis mulle pähe tuli, kui Erik Sakkov selle nädala alguses ütles, et ta on nüüd vaba mees ja ei ole enam kohustatud ajakirjanike küsimustele vastama.
Siiri Liiva: ketserlik Sakkov (1)
28. juuni 2016, 18:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See võib mingis olukorras olla aktsepteeritav vastus, kuid kindlasti mitte siis, kui tegemist on lahkumisega riiklikust lennufirmast, millele on riigieelarvest eraldatud 40 miljonit eurot maksumaksjate raha. See ei ole põhjendatud olukorras, kus lennufirma punnib pikalt vastu esimese poolaasta majandustulemuste avaldamisele ja lõpuks möönab, et seisab esimese tegevusaasta lõpus silmitsi vähemalt 15 miljoni eurose kahjumiga.
Siis ei piisa sellest, et vahetult pärast pressiteate väljasaatmist ütled sa peaaegu igale meediaväljaandele, kes soovib kommentaari saada, et laske mul nüüd rahus elada, te olete minult niigi saanud kõik, mis te olete tahtnud. Aga mis siis, kui ei ole?
Kui ei ole saanud vastust väga paljudele Nordicaga seotud sisulistele küsimustele? Kui ei ole saanud vastust, miks pärast üheksat tegevuskuud Nordica lennud ikka hilinevad, miks lennukid sõidavad pooltühjalt, miks töötajad ei saa konkurentsivõimelist palka, miks ei leita vajalikke töötajaid ja kas ettevõttel on üldse praegusele turuolukorrale vastav äriplaan olemas?
Väga lihtne on pärast üheksat kuud tõsta käed üles ja öelda: ma lahkun, ärge mind rohkem selle teemaga tülitage. Ja võtta siis väga isiklikult, kui ajakirjanik ikkagi võtab ühendust ja ütleb, et talle on mõned asjad segaseks jäänud, kas saaks paarile küsimusele vastust. Samas on Sakkovi kalduvus kõike väga isiklikult võtta Nordicaga kaasas käinud algusest peale.
Arvatavasti on terve rida neid ajakirjanikke, kes mõne meediapäringuga tema poole pöördudes on esmalt saanud sõimu osaliseks ja kuulnud paranoilisi kahtlustusi, kuidas meedia jälgib iga päev Nordica Facebooki lehte, et saaks vaid midagi negatiivset kirjutada. Sest põhjendus, et rahulolematud eestlased pöörduvad ise ajakirjanduse poole, ju ei päde.
Olukorras, kus nii nõukogu kui juhatuse esimees ütlevad pooltele küsimustele vastuseks, et «seda peate küll Eriku käest küsima», kuid inimene, kes peaks neid vastuseid andma, lehvitab valget lippu ja ütleb, et on nüüd vaba mees, ei jäägi muud üle, kui kehitada õlgu ja nentida, et tõepoolest – vabad mehed ongi need kõige suuremad ketserid.
Võib vaid loota, et Nordica alles jäänud juhtides on piisavalt aumehelikkust, et ajapikku vastata küsimustele, mis huvitavad meediaväljaandeid ikka sellepärast, et sinna alla on pandud soliidne summa avalikku raha.
Vaevalt et ühtegi eestlast rõõmustaks, kui korduks Estonian Airi lugu: ühtaegu nii rahvuslik uhkus kui peavalu, mis pärast korduvaid rahasüste leidis üleöö oma lõpu.