Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/12/4694047t1ha659.png)
/nginx/o/2016/04/11/5253747t1h141d.jpg)
Brittide rahvahääletuse tulemus oli üllatus pea kõikidele osapooltele, finantsturgudele aga kindlasti. Selle tõestuseks oli turgude positiivne liikumine paar päeva enne rahvahääletust ning eriti just pärast tulemuste selgumist. Harjutud oldi näilise stabiilsusega, kus keskpangad on loonud enam-vähem turvalise keskkonna, kus riskantsed varad olid üldiselt pikaajalises tõusutrendis, problemaatilise võlakoormaga riikide (näiteks Itaalia) risk oli isoleeritud ning otsest tunnetatavat ohtu süsteemseks šokiks ei olnud.
Kui britid aga 70 aastat kestnud Euroopa integratsioonil üllatuslikult vaiba vähemalt osaliselt alt ära tõmbasid, oli nutt varuks ning turgudel tõtati müüma kõike, mis endas veidi riski sisaldas. Kasuks ei tulnud ka eurokraatide retoorika, mis viitas sellele, et Suurbritannia lahkumine liidust ei saa olema sõbralik. Eurokraadid ei kasutanud üpriski head võimalust liitu jääjate jaoks täiendav ebastabiilsus tekitamata jätta.