/nginx/o/2016/06/27/5551559t1ha2d4.jpg)
Reedel selgus, et brittide enamus, 51,9 protsenti, tahab Euroopa Liidust lahkuda ja 48, 1 protsenti sinna jääda.
Brexit – mida me seni teame? Ülevaade tulemustest ja suurematest vastuoludest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lühend Brexit on ühend sõnadest «Britain» ja «exit» ja tähendab kokku Suurbritannia lahkumist.
Hääletamine
- Referendum leidis aset 23. juunil.
- Valimissedelil oli küsimus: Kas Suurbritannia peaks jääma Euroopa Liidu Liikmeks või sealt lahkuma?
- Hääletamas käis 33,6 miljonit inimest ehk 72,2 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Valimistele registreerus 46,5 miljonit inimest. 17 410 742 neist ütles, et soovib EList lahkuda, 16 141 241 siia jääda.
- Hääletussedelitel tuli teha ristike õigesse kasti: jääda ELi liikmeks/lahkuda EList.
/nginx/o/2016/06/27/5551123t1hc306.jpg)
Noored vs vanad, Šotimaa vs Inglismaa
Referendumil osalenud nooremad inimesed hääletasid ülekaalukalt Euroopa Liitu jäämise poolt, ent nende osalus oli eakamatest oluliselt madalam.
/nginx/o/2016/06/27/5551349t1h5dcf.jpg)
Referendumi tulemused piirkonniti: sinine näitab ELi jääda soovijate, punane lahkumise nõudjate hulka.
/nginx/o/2016/06/27/5551133t1hf1b3.png)
Demograafilise ja piirkondliku jaotuse põhjal välja joonistuvad vastuolud
- Noored eelistavad Euroopa Liitu jääda. Briti ajakirjanduses tuuakse siinkohal mitmel poole välja ka fakt, et nemad on sealjuures need, kes peavad selle otsuse tulemusega kõige kauem elama. Sealjuures ei tasu unustada, et noored osalesid referendumil ka vähem - mida eakam hääletaja, seda suurema tõenäosusega ta oma hääle andis.
- Piirkonnad, kus suur osa elanikke on kõrgharidusega ja töötavad kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel, hääletati enam ELi jäämise poolt. Neile järgnesid piirkonnad, kus hääletajate seas on kõige enam muud eriharidust nõudvatel ametikohtadel töötajaid.
- Kõige rohkem soovisid EList lahkumist piirkonnad, kus on kõige madalam mediaansissetulek.
- Piirkondades, kus suurel osal elanikest pole passi ehk kes suure tõenäosusega ei ole hiljaaegu välismaal käinud, hääletati enam EList lahkumise poolt.
Šotimaa
Šotimaa elanikud soovisid suures osas ELi jäämist. Sealjuures oli möödunud aastal aset leidnud iseseisvusreferendumil just Euroopa Liidu liikmelisuse kaotamine üks neid argumente, millega veendi šotlasi Ühendkuningriigi osaks jääma. Räägitakse palju uuest iseseisvusreferendumist.
Põhja-Iirimaa
Põhja-Iirimaalt tulevad teated tavatult suurest hulgas Iirimaa passi taotlejaist. Põhja-Iirimaa on osa Ühendkuningriigist, kuid enamik seal sündinud inimesi võivad taotleda ka ELi kuuluva naaberriigi Iirimaa kodakondsust. Iirimaa suuruselt kolmas ning Põhja-Iirimaa suuruselt teine erakond Sinn Féin (Meie Ise), mis on mõlemal pool opositsioonis, nõuab referendumi korraldamist Iirimaa ühtsuse üle.
London
Ka Londoni elanikud soovisid ülekaalukalt ELi jäämist. Londonlased on veebis algatanud petitsiooni, millega nõuavad linnapealt Sadiq Khanilt Londoni iseseisvaks kuulutamist ja ELi liikmeks astumist. Praeguseks on petitsioonil ligi 173 000 toetajat.
Peaminister David Cameron teatas tagasiastumisest
Pärast hääletustulemuste selgumist teatas referendumi algatanud peaminister David Cameron, et paneb ameti maha - tema lootus oli, et riik jääb siiski ELi, ehkki referendumi algatamisega proovis ta püüda euroskeptikute hääli. Tagasiastumine ei toimu siiski kohe - Cameroni sõnul võiks see toimuda konservatiivide parteikongressi eel oktoobris. Enne referendumit rääkis Cameron, et tulemuste selgumise järel reageeritakse neile kohe, nüüd aga on ta öelnud, et protsess jääks uue valitsusjuhi kanda.
/nginx/o/2016/06/27/5551557t1hd1c6.jpg)
EList lahkuda soovijate kampaanias säranud endine Londoni linnapea Boris Johnson (pildil), kelles nähakse võimalikku peaministrikandidaati, teatas kohe pärast referendumitulemuste selgumist, et lahkumisega pole kiiret ja lühikeses perspektiivis ei muutu midagi.
Euroopa Komisjoni juht Jean-Claude Juncker kinnitas pärast referendumitulemuste teatavaksaamist, et Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust ei saa olema sõbralik lahutus, kuid see peab toimuma kiiresti. «Ma ei saa aru, miks Briti valitsus peab ootama oktoobrini, et otsustada, kas esitada lahutuspaberid Brüsselile või mitte,» sõnas Juncker Saksa meediale. «Mulle meeldiks, kui see toimuks koheselt.»
Naela kurss kukkus
Varsti pärast seda, kui brittide rahvusringhääling teatas euroliidust lahkumisest, kukkus Suurbritannia naela kurss 1,323 dollarini. Kohe, kui ametlikest allikatest tulid esimesed uudised Brexiti pooldajate võidu kohta, tegi naela kurss oma ajaloo suurima langemise.
See oli valuuta madalaim kurss alates 1985. aasta septembrit ning arenenud riigi valuuta kohta väga suur kukkumine. Naela kursi languse kiirus oli mitu protsenti minutis.
Veel mõni tund varem oli naela kurss 1,50 dollarit ehk 12 protsenti tugevam ja selle aasta kõrgeimal tasemel.
Mis muutub?
Kohe ei muutu sisuliselt midagi, aga ELi asutamisartikkel 50 ütleb, et liidust lahkuda soovija peab ELi oma kavatsusest teavitama ja EL jätkab seejärel riigiga läbirääkimisi, mille käigus selgitatakse välja ka lahkuja tulevased suhted liiduga.