Erkki Bahovski.

FOTO: Tairo Lutter

Säärast poliitilist rumalust, nagu demonstreeris David Cameron, ei mäletagi sõjajärgsete Briti peaministrite puhul. Sõjaeelse peaministri Neville Chamberlaini otsus Tšehhoslovakkia Adolf Hitlerile maha müüa sellepärast, et tegemist oli riigiga, millest britid ei teadnud midagi, läheb samasse kategooriasse Cameroni plaaniga panna Euroopa Liidu liikmesus referendumile.

Tellijale

Lootis ju Chamberlain niiviisi Euroopast käed puhtaks pesta ja vältida Esimese maailmasõja olukorda, kus britid olid Belgia ründamise tõttu sunnitud sõtta astuma. Chamberlaini 1938. aasta otsuse vilju sai maitsta terve maailm.

Kardetavasti saab terve maailm maitsta ka Cameroni otsuse vilju. Esmase asjana olgu öeldud, et läbirääkimised Euroopa Liiduga paremate tingimuste saamiseks Ühendkuningriigile olid ajaraisk. Teise asjana muidugi see, et praegu on Cameron vallandanud oma tagasiastumisega ka sisepoliitilise kriisi. Seda kõike siis 2015. aasta valimistulemuste pealt, kus Cameroni juhitud konservatiivid tegid palju parema tulemuse kui viis aastat varem, mil nad pidid moodustama valitsuskoalitsiooni. Praegu said nad valitseda üksi. Nüüd, veidi rohkem kui aasta hiljem astub Cameron tagasi. Tundub, et Oxfordis, kus Cameron õppis, ei õpetatud – või oli ta liigselt hõivatud tudengipidudega – Niccolo Machiavellit, kes õpetas, kuidas valitseja peab võimust kinni hoidma.