Kasekamp: brittidel seisavad ees rasked ja keerulised aastad

Politoloog Andres Kasekamp. Foto: Peeter Langovits

Otsus Euroopa Liidust lahkuda toob Ühendkuningriigile lähiaastatel kaasa majandusprobleemid, keerulised kõnelused lahkumistingimuste üle ja võimaliku lagunemise, Eesti seisukohalt pole tugeva ja sõjaliselt võimsa liikmesriigi lahkumine EL-ist kindlasti positiivne, hindas politoloog Andres Kasekamp.

«Võib arvata, et esimene tagasilöök tuleb finantsturgudelt,» ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor Andres Kasekamp pärast seda, kui olid selgunud referendum tulemused.

Tema hinnangul toob EL-ist lahkumist toetav tulemus kindlasti kaasa naela kursi languse. «Ilmselt pole nael ainus valuuta, mis langeb. Kuna referendum tulemust saab tõlgendada ka kui umbusaldusavaldust Euroopa Liidule, võib see kaasa tuua ka euro kursi languse mõne teise valuuta, näiteks dollari suhtes,» sõnas politoloog.

Samas tõdes Kasekamp, et naela kurss on viimasel ajal niigi pisut langenud. «Võib oletada, et debatti jälginud finantsturud on juba selle olukorraga arvestanud,» sõnas ta.

«Poliitikas on esmaseks mõjuks tõsiasi, et avalikkusel on kohe teada süüdlane, kelle poole näpuga näidata,» ütles Kasekamp. «Loomulikult on see peaminister David Cameron. Tema käis enne eelmisi valimisi välja lubaduse korraldada referendum.»

Kasekamp märkis, et referendum korraldamine ei olnud vajalik ning selle lubamine oli osa Cameroni poliitilistest kalkulatsioonidest. «Cameron vastutab referendum korraldamise eest. Tema juhtis ka kampaaniat Ühendkuningriigi EL-I jäämise poolt,» sõnas politoloog.

«Nüüd, kus rahvas otsustas EL-ist lahkuda, ootaks mina küll Cameronilt kiiret tagasiastumist,» ütles Kasekamp.

«Kui Cameron peaks tagasi astuma, ei tähenda see valitsuse lagunemist. Toorid jäävad edasi võimule, aga parteis võtavad võimu lahkumise tulihingelised pooldajad eesotsas Boris Johnsoniga,» ütles Kasekamp. Tema hinnangul on tõenäoline, et Johnsonist saab konservatiivide uus juht ja seega ka Ühendkuningriigi uus peaminister.

«Finantsturgude reageering, naela kukkumine ja peaministri vahetus on referendum esmased lühiajalised järelmid,» sõnas Kasekamp.

«Pikemas, kahe-kolme aasta perspektiivis on Ühendkuningriigil oodata majandusraskusi,” sõnas ta. «Pea kõik sõltumatud ning samuti valitsuse tellitud uuringud on ennustanud, et EL-ist lahkumine toob kaasa majanduslanguse ja töökohtade arvu vähenemise. Brittidel on vähemal esialgu ees ootamas majanduslikult rasked aastad,» sõnas Kasekamp.

Kasekamp märkis, et lisaks võib EL-ist lahkumine kaasa tuua ka Ühendkuningriigi lagunemise. «Šotlased on juba korra pannud iseseisvumise rahvahääletusele. Üldiselt on šotlased suuremad EL-i toetajad kui inglased ning seega on võimalik, et Šotimaa korraldab uue iseseisvusreferendumi,» sõnas Kasekamp.

«Minu arvates on hämmastav, kuidas paljud inglased ei arvesta sellega, et nende pime viha Brüsseli vastu võib kaasa tuua nende enda kuningriigi lagunemise,» sõnas politoloog.

Kasekamp tõi esile, et referendumi tulemus ei tähenda automaatset ja kohest lahkumist EL-ist. «Valitsus peab esitama parlamendile EL-ist välja astumise seaduse, nagu seda näeb ette Lissaboni leping. Parlament võib eelnõu paari nädala või kuu jooksul kinnitada. Sellest hetkest algab kuni kaks aastat kestev lahkumisprotsesside periood,» selgitas politoloog.

«Britid tahavad lahkuda EL-ist, aga kindlasti ei taha nad lahkuda EL-I ühtselt turult. Seega peab Ühendkuningriik leppima EL-iga kokku tingimused, kuidas nad jäävad ühtsele turule. Lisaks tuleb Ühendkuningriigil alustada läbirääkimisi vabakaubanduslepete sõlmimiseks nende riikidega, kellega brittidel on vabakaubanduslepped läbi EL-i,» sõnas Kasekamp. «Need saavad olema töö- ja katsumusterohked aastad.»

«Euroopa Liidu mainele on Ühendkuningriigi lahkumine loomulikult kõva pauk,» sõnas Kasekamp. «Seni on EL ainult laienenud. Ühe suurema ja jõukama liikmesriigi lahkumine on väga tugev löök EL-i mainele.»

Kasekampi hinnangul annab Ühendkuningriigi lahkumine kindlasti hoogu juurde euroskeptikutele ja populistidele teistes liikmesriikides. «Samas võib Brexit pakkuda idealistlikele euroföderalistidele võimaluse hakata kõvema häälega rääkima eurointegratsiooni tugevdamisest, kuna Ühendkuningriik ehk euroföderalismi suurimad vastustajaid on nüüd EL-ist lahkumas,» sõnas kasekamp.

«Eesti vaatevinklist ei ole Ühendkuningriigi lahkumine kindlasti hea,» sõnas Kasekamp. «Eesti poliitika põhineb sellel, et EL peab olema tugev ja ühtne. Kui EL-ist lahkub tugev liikmeriik, kelle näol on lisaks tegemist ka EL-i ühe suurima sõjalise jõuga, siis ei aita see kindlasti kaasa Eesti julgeoleku tugevdamisele,» ütles politoloog.