Postimees 1936. aastal: tähesõitjad vallutasid Tartu

Pühapäeval toimus Eesti Moto-Klubi ja Eesti Auto-Klubi korraldusel ühine tähesõit autodele ja mootorratastele. Tähesõitjad startisid hommikul kell 9 viiest linnast: Tallinnast, Tartust, Rakverest, Pärnust ja Viljandist ning jõudsid õhtul kl. 4 ja 9 vahel Tartu, kus oli tähesõidu lõpp-punkt.

Tähesõidust võttis osa umbes 40 sõidukit. Paljud võistlejad jäid ära seepärast, et võidupühal on mootorratturitel ees pikad sõidud võidutulede laialiviimiseks.

Tähesõitjaid hakati Tartu ootama kella 4 paiku pärast lõunat. Kuna juhtus haruldaselt palav pühapäev, siis enamik tartlastest olid siirdunud vabasse loodusesse. Esimesed pääsukesed ei lasknud end oodata. Kella ½ 4 paiku juba veeres näitusevälja väravast sisse esimene tähesõidust osavõtnud sõiduk – Ernst Kirikal oma autoga, mis startis Viljandis. Varsti järgnes teine sõiduk – jälle auto, seekord daami juhtimisel, Tallinnast startinud Meeta Tepp.

Taamalt kuuldub omapärast mootorimürinat – kihutabki lõpp-punktist läbi esimene mootorrattur – Rakverest startinud Edmund Senkel. Umbes 10 min hiljem saabub teine rakverelane ja siis võetaksegi käteplaginaga vastu Tallinna dam Natalie Kuill, kes rahulikult ootab paar minutit, et lasta end varem väljaarvestatud ajal registreerida. Muide, tähesõidul ei tohi jõuda pärale ei liiga vara, ega ka liiga hilja, vaid omal kindlal kellaajal. Sellepärast siis ka varem saabunud ootavad, et lasta end õigel ajal sõidu lõpetanuks märkida.  

Võhikule, kes jälgis tähesõitu, võis tunduda imelikuna, et mootorratastel on kaasasõitjaks peaaegu eranditult daamid. Võistlejad aga teavad, miks nad õrnemapoole enda taha istuma panevad – kui kaks võistlejat saavad ühepalju punkte, siis eelistatakse seda, kellega sõitis kaasa daam.

Nagu jutustasid tähesõidust osavõtnud, olid teed üldiselt väga head. Raskemaks katsumiseks oli teeosa Valgast Otepääle oma äkiliste mägedega ja kurvedega.

22.06.1936